kolmapäev, 31. märts 2010

Jamaika kitselihakarri

Tegemist on üpris vürtsika karriroaga. Originaalretseptis oleva terve tšillikauna soovitaksin asendada poole väiksema kogusega, sest muidu võivad muud maitseomadused tšilli vürtsikuse taha ära kaduda. Muidu aga lihtne õhtusöögi valmistamise viis- kõik ühes potis- liha, kartul ja kaste. Originaalis on see retsept küll kodukitsest mõeldud, aga mina kasutasin väga edukalt metskitse liha. Tänuväärsed külalised tegid poti kiiresti tühjaks ja julgen teinekordki metslooma karrina teha. Kitseliha asendajaks sobib ka lahja kuubikuteks lõigatud lambaliha.

Kogused on neljale kuni kuuele sööjale.


Vaja läheb:
1/2 punane tšillikaun
40g riivitud ingverijuurt
2 tl jahvatatud koriandrit
2 tl jahvatatud vürtsköömneid
0,5 tl jahvatatud kurkumit
750g kuubikuteks lõigatud kitseliha
2 sibulat
2 küüslauguküünt
6 dl lihapuljongit (eriti hea tuleb vasikafondist valmistades)
2 tl hakitud värsket tüümiani
750g sektortiteks või kuubikuteks lõigatud kartulit
1 dl kookospiima (seda kreemist varianti)
soola
õli praadimiseks



Puhasta tšilli seemnetest ja haki peeneks. Koori ingver ja riivi peene riiviga. Lõika liha kuubikuteks.
Sega kokku tšilli, ingver, koriander, vürtsköömned ja kurkum. Aseta liha kaussi või kaanetatavasse karpi ning sega vürtsidega. Kata kauss õhukindlalt kilega ning lase järgmise päevani külmkapis maitsestuda.

Prae liha kuumal õlisel pannil kahes jaos pruuniks ning tõsta ahjuvormi.

Aseta ahi 150 kraadi juurde sooja. Puhasta ja haki sibul ning küüslauk. Valmista puljong. Haki tüümian peeneks.

Prae kuumal õlisel pannil sibul klaasjaks, lisa küüslauk ning prae veel paar minutit. Lisa puljong ning hakitud tüümian ning aja keema. Vala segu lihale, kata vorm kaanega ja küpseta 150 kraadi juures umbes 2 tundi.

Koori ja lõika kartulid kuubikuteks või sektoriteks (värskeid kartuleid ei pea koorima) ning lisa vormi. Tõsta veel umbes 45-ks minutiks vorm ahju või seniks kuni kartul on piisavalt pehme.

Sega hulka kookospiim ja maitsesta soolaga. Serveeri kohe.

* Retsepti mugandatud Joanna Farrow raamatust "Liha" .

teisipäev, 30. märts 2010

Tõeline šokolaadikook

Üks tõsine energiapomm šokohoolikutele. Kook on valminud Anni Arro ainetel tillukeste mugandustega. Parima tulemuse saad kvaliteetset šokolaadi (vähemalt 70% kakosisaldusega) ja rasvasemat toorjuustu (Mascarpone, Philadelphia) kasutades. Algretseptis oli suhkrut kõigest 5 supilusikatäit, mis oli ilmselgelt liiga vähe, sellest ka väikesed kohandused.

Kogusest jagub kümnele.



Põhi:
200g Digestive küpsiseid
100g sulavõid

Täidis:
500g toorjuustu
5 muna
150g suhkrut
200g 20% hapukoort
250g tumedat šokolaadi
3 sl brändit







Aseta ahi 180 kraadi juurde soojenema.

Vooderda ümmargune lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga (26 cm).

Purusta küpsised peeneks puruks ning sega kokku sulavõiga. Suru saatud küpsisemass koogivormi põhjale.

Vispelda munad suhkruga lahti. Lisa toasoe toorjuust ja hapukoor ning sega ühtlaseks massiks.


Sulata šokolaad vesivannil, lase hetk jahtuda ning lisa siis toorjuustumassile. Lisa ka brändi ning sega ütlaseks massiks. Vala juustu-šokolaadimass põhjale ning küpseta 180 kraadi juures tund aega.
Keera ahju kuumus kinni, ava ahju uks ning lase koogil seal maha jahtuda.

Tõsta jahtunud kook mõneks tunnikeseks enne serveerimist külmkappi.

Kaunista šokolaadilaastudega.


Allikas: Anni Arro "Sepamaa talu köök"

pühapäev, 28. märts 2010

Pasta krabinuudlite ja suitsulõhega

 /Prindi retsept/
Algselt oli mul tegelikult plaanis teha lihtsalt pastat krabinuudlitega, siis aga meenus mulle kui hästi suitsulõhe makraga kokku sobib ja ma veidi täiendasin oma ideed. Tulemuseks igatahes väga kiiresti valmiv ja maitsev kõhutäis.
Kes tšillit väga ei armasta võib selle väga vabalt ka lisamata jätta. Teised aga võiks tšillihelveste lisamisega tagasihoidlikud olla, sest väike kogus annab üpris tugeva efekti.
Sama rooga võib proovida ka ilma suitsulõheta, siis aga suurendada siis selle võrra krabinuudlite kogust, tulemuseks veidi nõrgema maitsega pastaroog.

Kogusest jagub umbes neljale-viiele.



Vaja läheb:
400g tagliatellesid, spagette vm pastasorti
200g krabinuudleid (või ribastatud makrat)
150g kuumsuitsulõhet
3-4 küüslauguküünt
1 dl valget kuiva veini
3 dl kohvikoort
0,25-0,5 tl tšillihelbeid
1 väiksema sidruni mahl
1 suur peotäis värsket hakitud tilli
meresoola
purustatud musta pipart
praadimiseks oliiviõli





Pane suur pott rohke veega keema. Kui vesi on keema läinud, maitsesta soolaga ja keeda makaronid vastavalt juhistele. Kurna ja jäta oma korda ootama.
   *Igaks juhuks võib veidi keeduvedelikku alles jätta, et kastmele vajadusel lisada (kui meeldib vedelam kaste).

Haki küüslauk peeneks. Kuumuta pannil õli ja prae tasasel tulel küüslauku pidevalt segades umbes minut (mitte kõrbema lasta). Lisa pannile vein, tõsta kuumust ja lase keema tõusta. Lase tugevalt keeda seni, kuni enamus veinist on ära aurustunud (mõni minut). Alanda kuumust ja lisa koor ning tšillihelbed. Lase vaikselt kastmel soojeneda mõni minut- kindlasti mitte lahinal keema minna lasta.
Lisa kastmele sidrunimahl, sool ja pipar- maitse, vajadusel lisa üht-koma-teist. Lisa nüüd krabinuudlid, väikesteks tükkideks tehtud suitsulõhe, hakitud till ning kurnatud pasta. Sega kõik läbi ning serveeri kohe!
   * Kui tunned, et kaste võiks vedelam olla, siis lisa veidi alles jäänud pastakeeduvedelikku.

reede, 26. märts 2010

Mitte lihtsalt riis!

Jamie Oliver on üheks minu kõige lemmikumaks kokandusvaldkonna tegelaseks üldse- suur kummardus siinkohal temale. Ma lausa jumaldan tema maalähedust ja muhedat olekut ning seda, kuidas ta nii lihtsad asjad suudab kohati nii eriliseks muuta. Ja eriti kaifin ma seda, kui ta oma kummikute ja dressipükstega peenarde vahel ringi käib, siit-sealt miskit pihku krabab ja siis lõkke peal midagi fantastilist kokku keerab. See on lihtsalt nii tema!
Tegelikult ma ei tahtnud siin mingit oodi Jamiele laulda, tahtsin hoopis rääkida sellest, kuidas tänu temale ma hakkasin riisi kui sellist rohkem hindama. Riis ei ole enam lihtsalt riis- riis on nüüd Riis suure algustähega! Tema raamatus "Jamie Kokakool" on põhjalik ülevaade sellest, kuidas valmistada sõmerat riisi ja uskuge mind- kui olete korra sel viisil riisi teinud, siis mingit pakiriisi ei soovi te enam kunagi osta! Kõigele lisaks on tegevus väga lihtne!

Kogusest valmib umbes 4 portsjonit.






Vaja läheb:
350g basmati riisi
meresoola
vett
suurt potti
metallsõela
(hõbepaberit)









Loputa riis voolava vee all seni, kuni pesuvesi jääb puhtaks (ligi 1 minut).
Aja suur potitäis vett keema, maitsesta soolaga ning vala pestud riis keevasse vette. Oota kuni riisiterad hakkavad "hüplema" ja alates sellest hetkest keeda riisi 5 minutit. Kurna riis metallsõelale. Kata poti põhi umbes 2,5 cm paksuse veekihiga (kui sõel potti asetada, siis põhi ei tohi vette ulatuda) ning aja see keema. Aseta sõel keeva vee kohale, kata pott pealt hõbepaberiga (või kaanega) ning auruta riisi 8-10 minutit. Eemalda hõbepaber (Ettevaatust- kuum aur!) ning serveeri kohe. Riis seisab fooliumi all ka mõnda aega soojana.

Valmis riisi võib erinevate maitseainete, ürtide ja vürtsidega ka täiustada, et veel paremat tulemust saada.
Maitsestamisel tasub olla loominguline, aga arvestada tuleks ka roaga, mille kõrvale riisi valmistate.

Proovida tasub: 
  • tšillit
  • ingverit
  • küüslauku
  • muskaatpähklit
  • sidrunit/ laimi
  • erinevaid ürte
  • purustatud musta pipart
  • kaneeli 
  • jm- mida iganes!

Minu lemmikuks on kujunenud järgmine variant- lihtne, värske ja mitte liiga esiletikkuva maitsega. Ideaalne kõrvaline.




  Vaja läheb:
1-1,5 dl hakitud värskeid ürte (till, petersell, tüümian, basiilik, koriander)
1 laimi riivitud koor ja mahl
2 küüslauguküünt
 sõmerat basmati riisi






Haki ürdid peeneks, riivi laimi koor ning pigista välja ka mahl, purusta küüslauk ning sega kõik komponendid sõmera riisi hulka. Vajadusel lisa veel meresoola. Serveeri!

teisipäev, 23. märts 2010

Sibulapirukas peekoniga

Üks ääretult maitsev pirukas, mis ei tohiks isegi väiksemaid sibulasõpru külmaks jätta. Õhuke ja krõbe põhi ning mõnus mahlane kate loovad ideaalse terviku. Kõigele lisaks on see pirukas ka väga lahja ja pirukalikus mõistes tervislik. Sibula kibedat maitset ei maksa karta, sest pika hautamise peale ei jää sellest enam midagi alles.
Pirukas maitseb kõige parem leigena, siis tuleb maitse kõige paremini esile. Hea oleks pirukas valmis teha umbes pool tundi kuni tund enne söömist, siis ahju uks lahti teha ning lasta tal seal vaikselt jahtuda.
Serveerimiseks sobib suurepäraselt jääsalat pestokastmes.

Kogusest jagub kuuele.


Taigen:
2,5 dl nisujahu (sellest umbes 1/3 täisteranisujahu)
80g võid
3 sl külma vett
0,5 tl soola

Täidis:
700-800g sibulaid
100g peekonit
75g riivjuustu
1 dl (kanget) puljongit
3 muna 
soola, purustatud musta pipart
peotäis värsket tilli/peterselli




Töötle jahu, külm või, sool ja külm vesi ühtlaseks tainaks (seda võib teha ka  köögikombainiga). Mätsi taigen palliks, kata toidukilega ning aseta pooleks tunniks külmikusse.

Koori sibulad, lõika pooleks ja siis viiludeks. Lõika peekon ribadeks. Valmista puljong, jäta jahtuma.

Prae pannil peekon pruuniks ning tõsta siis köögipaberile nõrguma. Jäta peekonirasv pannile, et selles sibulaid praadida. Lisa viilutatud sibulad pannile ja kuumuta mõõdukal kuumusel aeg-ajalt segades kuni sibul on täielikult pehmenenud (umbes 20-25 minutit). Jälgi hoolega, et sibulad pruunistuma ei hakkaks. Lõpuks maitsesta soola ja pipraga ning tõsta kuumuselt ära.

Aseta ahi 200 kraadi juurde soojenema.

Vooderda 24 cm läbimõõduga pirukavorm küpsetuspaberiga või määri võiga. Suru taigen vormi põhjale ja äärtele ning küpseta 200 kraadi juures 10 minutit.

Samal ajal klopi munad kahvliga lahti, vala juurde jahtunud puljong, riivjuust, maitseroheline, sool ja pipar. Vala segu jahtunud sibulatäidisele ja sega läbi.

Tõsta põhi ahjust välja, vala peale täidis ning küpseta veel umbes 30 minutit. Tõmba ahju uks lahti ja lase pirukal veidi jahtuda.

Serveeri näiteks pestose jääsalatiga.

 


Jääsalat pestokastmega:
1 väiksem pea jääsalatit
1 sl oliiviõli
1 sl pestot
meresoola






Rebi jääsalati väiksemateks tükkideks. Sega kokku õli, pesto ja sool ning vala segu jääsalatile. Sega hoolega läbi.

pühapäev, 21. märts 2010

Kohupiimakook mustikate ja vaarikatega

/Prindi retsept/
Seda kooki olen ma viimasel ajal mitu korda teinud ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on meie sügavkülm sel aastal marjadega väga-väga hästi varustatud ja see lihtsalt paneb küpsetama. Teiseks seetõttu, et see kook tuleb igakord väga maitsev, aga alati on olnud nipet-näpet miskit, mida olen tahtnud täiendada, et tulemus ikka veel parem tuleks. Ja muidugi lihtsalt seetõttu, et see on nii lihtne ja maitsev- mõnusalt kohupiimane, parajalt marjane ja täpselt nii magus, et suured magusasõbrad ei pea suhkru sisaldust väheseks ja teised jällegi ei pea seda paljuks. Nüüd võin igatahes öelda, et enam ma seda kooki muuta ei taha. Nii ongi kõige parem! Parima tulemuse saab, kui kasutada teralisemat kohupiima ja 20% hapukoort ja suvel muidugi värskeid marju, aga sügavkülma varud ajavad ka asja väga hästi ära.

Kogusest jagub kümnele.




Taigen:
3 dl jahu
100g võid
0,75 dl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
50g mandlilaaste
näpuotsaga soola

Täidis:
500g kohupiima
200g hapukoort
4 muna
1,5 dl suhkrut
1 tl vanilliessentsi või vanillisuhkrut
150g mustikaid
100g vaarikaid
1 tl tärklist (kui kasutad külmutatud marju)



Lülita ahi 200 kraadi juurde soojenema. Vooderda 24- 26cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga. Sega külmutatud marjad tärklisega (siis ei vaju nad koogi põhja).


Näpi jahu, külm või, suhkur, sool, küpsetuspulber ja mandlilaastud purutaoliseks taianaks. Suru 2/3 tainast vormi põhjale.


Valmista täidis: sega omavahel kohupiim, hapukoor, munad, suhkur ja vanilliessents ühtlaseks massiks. Vala segu põhjale ning pudista pinnale tärklisega segatud marjad. Kata täidis allesjäänud purutainaga.


Küpseta kooki 200 kraadises ahjus umbes 50 (väiksema vormiga võib kauem minna) minutit. Lase valminud koogil täielikult jahtuda. Veel parem, kui teed eelmisel õhtul koogi valmis ja lased üleöö külmas seista.

Head maiustamist!

laupäev, 20. märts 2010

Hernepüreesupp suitsulõhega

/Prindi retsept/
Viimasel ajal olen sattunud püreesuppide lainele. Ei tea, kas see on tingitud laiskusest või sellest, et sööklas saab alati lõunaks valitud selge leemega suppi, aga nii praegu lihtsalt on. See supike sündis ajendatul Nami-Nami järjekordsest kooskokkamisest: erinevad kalasupid. Kuna lõhe on selline kala, mis läheb mulle peale absoluutselt "igas asendis"- toorelt, grillitult, praetult, küpsetatult, suitsetatult- kuidas iganes, siis kala valik oli enne kõike muud tehtud. Ülejäänu sündis nagu ikka, tegemise käigus.

Kasutada võib nii kuum- kui külmsuitsulõhet. Kuumsuitsulõhe puhul jääb kala maitse tiba nõrgem, külsuitsulõhe puhul jällegi tiba tugevam. Valik on teie.
Supp ise on väga kõhtu täitev, nagu püreesupid ikka, seega sobib hästi ka õhtusöögiks.

Kogusest jagub neljale.



Vaja läheb:
400g külmutatud rohelisi herneid
1 porrulauk
1 porgand
2 kartulit
150g suitsulõhet (kuum- või siis külmsuitsu)
0,9 liitrit köögiviljapuljongit
1 küüslauguküüs
1 dl kohvikoort
peotäis värsket tilli
veidi purustatud musta pipart
vajadusel soola
õli praadimiseks





Koori porgand ja haki õhukesteks viiludeks. Lõika porrulaugu hele osa pooleks ja siis viiluta. Haki küüslauk. Koori kartulid ja lõika väikesteks tükkideks. Valmista köögiviljapuljong.

Kuumuta pannil õli ja prae mõõdukal kuumusel porgandit ja porrut pehmenemiseni. Lisa hakitud küüslauk ja kuumuta veel paar minutit. Vala segu potti, lisa puljong, herned, kartul ja keeda köögiviljade pehmenemiseni. Tõsta pott tulelt ja lisa suitsulõhe, hakitud till ja kohvikoor. Püreesta supp saumiksri või blenderiga kreemjaks ja maitsesta soola-pipraga. Aseta supp veel ketkeks tulele ja kuumuta keemiseni.

Serveeri kohe. Hästi sobivad kõrvale värsked kuklid.

P.S. Kui kedagi häirivad paksud püreesupid, siis võib puljongit veidi rohkem lisada.

reede, 19. märts 2010

Kana kooreses ananassi-paprikakastmes

Ema mul on selline, et kui ta kuskil miskit väga maitsvat sööb, siis ta alati teavitab ka mind sellest. Eelmine nädal tuli ta ühelt sünnipäevalt, kus ta oli imehead kana saanud ja kui mina tal külas käisin, siis ta pool aega sellest kanast rääkiski. Kui ta perenaise käest retsepti küsis, siis seda ta kahjuks ei saanud, sest head road sünnivad ikka ju tegemise käigus ja tunde järgi ning ega iga kord siis täpseid koguseid jõua üles märkida. Sai ta igatahes teada komponendid ja umbse tegevuskava, mille ta mulle siis edastas ja järgi proovida käskis. Pikka moositamist ma ei vajanud, sest kana ja ananassi kooslus räägib juba enese eest- alati on sümpatiseerinud. Tulemus igatahes tõesti väga maitsev- mõnus mahlane kana ja kergelt magusapoolne kaste. Valmistamisele ei kulu ka palju vaeva.

Kogusest jagub neljale kuni kuuele.



Vaja läheb:
6-8 kanakintsu
1 suur purk ananassikonservi
1 punane paprika
1 oranz paprika
1 kollane paprika
3 väiksemat sibulat
2 dl rõõska koort
3 sl sojakastet
2 tl mahedat karripulbrit
natuke purustatud musta pipart
õli praadimiseks






Puhasta paprikad seemnetest ja puhasta sibulad, haki keskmise suurusega tükkideks.

Kuumuta pannil õli ning pruunista kanakintse kuumal pannil mõlemalt pool paar minutit. Aseta kintsud ahjuvormi põhjale.

Kuumuta ahi 200 kraadini.

Alanda pliidil kuumust ning samas õlis kuumuta paprikat ja sibulat kuni pehmenemiseni. Lisa anassikonserv koos vedelikuga, rõõsk koor, sojakaste, karripulber ning must pipar (maitse, vajadusel võib ka tiba soola lisada). Kuumuta keemiseni (ära keema lase). Vala kaste kanakintsudele ning tõsta 200 kraadisesse ahju umbes tunnikeseks.



Serveeri riisiga ja lase hea maitsta!

Kui rooga peaks alles jääma, siis võib kana kontidest ära puhastada ja tükeldada ning koos kastmega riisi sekka segada. Siis saad järgmisel päeval kiiresti sama roa tiba teisel kujul üles soojendada. Tulemus endiselt maitsev.



Leidsin taolise retsepti ka nami-namist.

kolmapäev, 17. märts 2010

Vitamiinisalat

Iga kevad sama jama- mingi sõnulseletamatu väsimus kipub peale, isegi siis kui nagu ei teegi õieti midagi. Ja siis need niigi vähesed karvatuustid, mis peas on, need tahavad ka mind maha jätta. Ja siis lihtsalt ei viitsi ja ei taha ja ei jõua- ühesõnaga talv on nii pikaks veninud, et organism karjub appi juba!
Siin ongi üks värskusest pakatav, vitamiinirikas ja rõõmustavalt värvikirev salat- midagi ergutavat nii vaimule kui kehale. Kui mõni komponent maitsele ei istu, siis võib selle julgelt ära jätta või millegi meelepärasega asendada.
Sobib hästi pearoale saatjaks või niisama vahepalaks.



Vaja läheb:
1/4 keskmist kapsapead
3 keskmise suurusega porgandit
1 suur hapukas õun
1 keskmise suurusega sibul
1 väike punane paprika või pool suuremat
1 väiksem kurk või pool pikast kurgist
2 tomatit


Kastmeks:
2 sl oliiviõli
1 sl sidrunimahla
0,5 tl sinepit
0,5 tl soola
0,5 tl suhkrut



Puhasta porgandid ja õun. Riivi jämeda riiviga kapsas, porgandid, õun ja kurk. Puhasta paprika seemnetes, lõika pooleks ja siis peenikesteks viiludeks. Koori sibul ja haki peeneks. Lõika tomat peenikesteks viiludeks või väikesteks tükkideks.

Sega väikeses anumas kokku kastme komponendid ja vala siis köögiviljadele peale. Sega salat hoolega läbi.


Serveeri pearoa lisandina.



Algselt tegin seda salatit nami-nami retsepti järgi, kus kastmeks oli majonees ja komponentide kogused nipet-näpet teised (see versioon ka alumisel pildil), aga kerges õlikastmes tundus see salat kuidagi õigem ja kergem või siis lihtsalt minulikum.

teisipäev, 16. märts 2010

Kartuli-heeringavorm

/Prindi retsept/
Paar päeva juba on olnud isu millegi väga kodumaise ja hea järele. Samas nagu ise ka täpselt ei teadnud, mis see õige hää oleks. Tavaliselt esimeseks mõtteks sellises olukorras tuleb liha, hapukapsas ja keedukartul. See aasta aga sai enne jõule, jõulude ajal ja peale jõule ennast sellest kooslusest nii ära isutatud, et järgmise jõuluni on rahu majas.
Kuna meeslemmik rõõmustab alati, kui miskit kartuliga tehakse (sest ma väga tihti ei tee) ja mina lõpuks tundsin, et heeringas on see, mis isutama ajab, siis tulemuseks saigi see kartuli-heeringavorm. Väga lihtne, maitsev ja just see, mida vaja oli!

Kogusest jagub 5-6 sööjale.





Vaja läheb:
1 kg kooritud kartuleid
400-450g õrnsoolast heeringafleed
3-4 sibulat
2 küüslauguküünt
2 dl piima või kohvikoort
2 muna
1 sl Dijoni sinepit
soola maitse järgi
veidi purustatud musta pipart
väike peotäis maitserohelist (värsket tilli või rohelist sibulat)
õli praadimiseks





Koori kartulid ja viiluta õhukesteks viiludeks. Pane viilutatud kartulid soolaga maitsestatud veega keema ja alates keema hakkamise momendist keeda umbes 5 minutit. Kurna vesi ära ja lase üleliigsel niiskusel veidi ära aurustuda.

Koori sibulad, lõika pooleks ja siis õhukesteks viiludeks. Kuumuta pannil õli ja kuumuta mõõdukal kuumusel sibulad pehmenemiseni. Haki küüslauk peeneks ja lisa sibulale, kuumuta veel paar minutit.

Lõika heeringas õhukesteks viiludeks.

Valmista munapiim: vispelda munad, lisa piim või kohvikoor, sinep, hakitud maitseroheline ja sool-pipar. Sega läbi. Soolaga lisamisel arvesta ka heeringa enese soolasust!

Aseta ahjuvormi põhjale pooled kartulid, aseta peale viilutatud heeringad. Heeringate peale pane sibulakiht ja kõige peale ülejäänud kartulid.
Vala üle munapiimaga ja suru kätega kogu vormi sisu veidi allapoole, et kõik kenasti vedeliku sees oleks.


Kuumuta ahi 200 kraadini ja küpseta 35-40 minutit.

Enne serveerimist lase roal vormis veidi jahtuda.




esmaspäev, 15. märts 2010

Kodujuustu-krevetipirukas

Kerge vaevaga valmiv üpriski lahja pirukas, mis on piisavalt mahlane ja väga maheda ja huvitava maitsega. Sobib nii lõuna- kui õhtusöögiks. Kõrvale sobib hästi mõni värske salat. Kes soovib vürtsikamaid elamusi, see võiks osa magusast tšillikastmest terava tšillikastmega asendada. Parim kergelt jahtununa.

Kogusest jagub neljale kuni kuuele.



Põhi:
2,5 dl jahu
0,5 tl soola
75g võid
100g kodujuustu

Täidis:
200g kooritud krevette
250g kodujuustu
100g riivjuustu
3 muna
2 sl magusat tšillikastet (ikka kuhjaga)
peotäis värsket hakitud tilli





Näpi kokku jahu, külm või, kodujuust ja sool. Köögikombain teeb ka tublisti selle töö ära. Valminud tainapall keera kile sisse ning tõsta külmikusse pooleks tunnikeseks seisma.

Kuumuta ahi 200 kraadini.

Vooderda 24 cm läbimõõduga pirukavorm küpsetuspaberiga või määri võiga. Suru tainas vormi põhjale ja äärtele ning küpseta 200 kraadi juures 10 minutit.

Täidise jaoks sega kokku kodujuust, munad, riivjuust, tšillikaste ja hakitud till. Lõpuks lisa ettevaatlikult segades ka krevetid, et neid mitte ära lõhkuda.

Vala täidis eelküpsetatud põhjale ja tõsta veel 25-ks minutiks ahju.

Lase natuke jahtuda ja serveeri värske salatiga.

Allikas: "Kohupiima- ja kodujuusturaamat" 100 rooga sarjast. Retsept olemas ka nami-namis.

pühapäev, 14. märts 2010

Penned lambalihapallide ja koorese tillikastmega

/Prindi retsept/
Mind kummitas ammu juba peas kooslus lambalihapallidest ja pastast ja erinevaid ideid käis peast läbi mitmeid, kuidas teostuseni jõuda. Siis aga leidsin ka ühe retsepti Greedy Gourmet blogist, mis minu mõtetega nii hästi sobis ja otsustasin hoopis seda veidi endale sobivamaks timmida.
Kui tavaliselt valmivad kõiksugu pastaroad väga kiiresti, siis selle retsepti puhul peab veidi rohkem aega varuma, sest lihapallid tahavad tunnikese veinis küpseda. Aga uskuge mind- tulemus on iga kulunud minutit väärt! Juba see veinis küpsenud lihapallide lõhn on nii vastupandamatu, et pidin end tugevasti tagasi hoidma, et ma lihapalle enne pasta ja kastmega kokku segamist ära ei sööks :)

Kogusest jagub umbes 6-7 sööjale.

Lambalihapallid:
500g tallehakkliha
125g peekonit
1 suur või 2 väiksemat sibulat
1 priske küüslauguküüs
1/2 tl kaneeli
1 tl soola
1/2 tl purustatud musta pipart
õli praadimiseks

Kaste:
3 dl valget kuiva veini
3 dl kohvi- või vahukoort
suur peotäis hakitud värsket tilli
1/2 tl maisitärklist + tiba külma vett segamiseks

500g pennesid



Lihapallide jaoks puhasta sibulad ja küüslauk ning lõika veidi väiksemaks ja aseta köögikombaini. Haki ka peekon veidi väiksemaks ja lisa sibulale ning küüslaugule. Purusta komponendid köögikombainis peeneks seguks. Lisa lambahakkliha ja maitseained ning sõtku ühtlaseks lihamassiks.

Niisuta käed õrnalt veega ja hakka massist käte vahel väikesi pallikesi veeretama. Valmis pallid aseta esialgu suurele alusele, näiteks kandikule. Kui käed kipuvad vahepeal kuivama ja tainast liigselt külge võtma, siis niisuta jälle käsi.

Kuumuta pannil õli ja pruunista lihapallid kuumal pannil mitmes jaos kiirelt igast küljest läbi- kokku minut-kaks. Lihapallid peaks seest veel kergelt tooreks jääma, samas väljast pruunistunud olema.
Praetud lihapallid nõruta köögipaberil liigsest rasvast.

Kuumuta ahi 180 kraadini.

Laota lihapallid ahjuvormi ja vala üle veiniga. Küpseta 180 kraadi juures tund aega.

Keeda rohkes soolaga maitsestatud vees penned, kurna ja loputa ning jäta sooja kohta oma korda ootama.

Kurna küpsenud lihapallidelt vein pannile ja jäta pallid sooja kohta oma korda ootama.

Lase veinil tugeval kuumusel umbes  5 minutit keeda, et osa ära aurustuks. Alanda kuumust ja lisa koor. Kuumuta pidevalt segades veel 5 minutit, aga ära enam keema minna lase! Lisa vaikselt edasi segades veega segatud tärklis ning hakitud till. Sega vaikselt kuni kastme paksenemiseni.
Maitse, vajadusel lisa soola, purustatud musta pipart (ja soovi korral Pasta Rosso maitseainet). Aga kindlasti maitse enne lisamist, sest lihapallid on eelnevalt veinile ka tugevalt maitset andnud!

Sega kastmele juurde keedetud penned ja lihapallid. Sega hoolega läbi ja serveeri kohe!

P.S. Kuna kooresed pastaroad kaotavad jahtudes oma kreemisuse ja välimuse, siis juhul kui soovid järgmisel päeval sama rooga soojendada, siis võiks selleks veidi koorekastet juurde teha. Kuumuta pannil veidi koort, vajadusel lisa veidi maitseaineid ja lisa hulka valmis pastaroog ja olekski nagu peaaegu uus!

laupäev, 13. märts 2010

Mustrõikasalat

Mustrõigas on paljudele tiba võõras juurikas ja usun, et pigem just selle pärast, et pole proovitud, mitte et ei meeldiks. Suguluses on ta redisega ja maitselt jääb kuskile redise ja mädarõika vahepeale. Koor on tal must, aga seest on ta tegelikult valge. Igas poes kahjuks seda juurikat müügil ei ole, aga suuremates kaubanduskeskustes ei tohiks hätta jääda- tuleb ainult silmad lahti hoida. Meie perekonnas on igatahed kõik suured mustrõika austajad ja kindlasti soovitan kõigil see juurikaline vähemalt ära proovida. Siin ongi üks lihtne ja värske salatiretsept, mis sobib hästi pearoa kõrvale.



Vaja läheb:

200g mustrõigast
2 hapukamat õuna
1 suurem hapukurk
1 sl oliiviõli
1 sl sidrunimahla
0,5 tl vedelat mett
0,5 tl soola
väike peotäis värsket tilli


*Soovi korral võib salatisse lisada ka ühe väiksema sibula.





Pese ja koori mustrõigas. Koori õun ja eemalda südamik. Riivi puhastatud õunad, mustrõigas ja hapukurk (hapukurgi võib ka väikeseks tükeldada).

Sega väikeses topsis kokku õli, sidrunimahl, mesi, sool ja hakitud till. Vala saadud kaste salatimassile ja sega korralikult läbi. Tõsta külmikusse pooleks tunnikeseks maitsestuma.

Serveeri pearoa kõrvale.

*Algne retsept pärineb Nami-Namist.

reede, 12. märts 2010

Tsitruseline Ricottakook

/Prindi retsept/
Üks imeline kook! Tsitruselised küpsetised on üldse mulle vastupandamatud ja see on veel nii kerge, et raske on enesele ka teist ja kolmandat tükikest keelata.
Kerge on ta selles mõttes, et koogi koostisest puudub põhi ja rasvaine- sobib seega hästi ka saleda joone jälgijatele. Kerge ka veel selles mõttes, et kogu kokkamisevaev piirdub asjade kokkusegamise ning koogi ahju lükkamisega. Kõigele sellele lisaks on ta veel ülimalt maitsev! Mida sa veel ühelt koogilt tahta saad.

Kogusest jagub kümnele.

 



Vaja läheb:
750g ricottat
4 muna
2 tl vanillisuhkrut
1 apelsini riivitud koor
1 sidruni riivitud koor
2,5 dl suhkrut
1 dl kartulitärklist

Kastmeks:
maasika- või vaarikatoormoosi





Kuumuta ahi 180 kraadini.

Sega kokku ricotta, munad, suhkur, vanillisuhkur, tärklis ja tsitruste riivitud koored, töötle ühtlaseks massiks.

Vooderda ümmargune 24 cm lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ning vala koogimass vormi.


Tõsta koogivorm kõrgete servadega ahjupannile, kuhu vala veidi kuuma vett.

Küpseta 180kraadise ahju keskosas 1 tund. 


Lülita ahi välja, tee üks pooleldi lahti ja lase koogil veel pool tunnikest seal soojas olla. Siis tõsta kook ahjust välja ja lase täielikult jahtuda.



Koogi võib eelmisel õhtul valmis teha ja öösel külmikus hoida. Muutub seistes ainult paremaks!


Serveeri külmalt toormoosiga.


Allikas: nami-nami retseptikogu

neljapäev, 11. märts 2010

Singi-juustustritsel

Olen viimasel ajal stritslitega kuidagi eriti hästi sõbrunenud. Nad on üpris lihtsad ja kiired küpsetised ning lähevad seltskonnale alati peale. Ja kui mõni vahel kurdab, et pärmitaigen ei taha õnnestuda, siis sel meetodil, mida mina kasutanud olen, õnnestub see alati. Ja kui pärmitaina tegemine juba käpas, siis ülejäänu on köömes :)


Pärmitainas:
25g presspärmi
3 dl leiget piima
500g jahu
1 lahtiklopitud muna (toasoe)
1 tl soola
1 tl suhkrut
100g sulatatud ja jahutatud võid

*1 lahtiklopitud muna pintseldamiseks

Täidis:
250g sinki
200g riivjuustu
1 punane paprika (või konservpaprikat)
õli praadimiseks



Valmista kõigepealt pärmitaigen. Sulata või ja jäta jahtuma. Vedelda pärm soola ja suhkruga segades, lisa käesoe piim ja lahtiklopitud muna. Lisa umbes 2/3 jahust, sega. Lisa nüüd juurde jahtunud või ja ülejäänud jahu ja sõtku hoolega ühtlaseks tainaks. Tõsta taigen rätiku alla sooja kohta kuniks ta on kahekordseks kerkinud.

Täidise jaoks puhasta paprika seemnetest ja lõika õhukesteks viiludeks. Kuumuta pannil õli ja prae paprika mõõdukal kuumusel pehmenemiseni. Lase jahtuda ja sega hulka hakitud sink ning riivjuust.

Kui taigen on kerkinud, siis kata laud kergelt jahuga, jaga taigen kaheks ja rulli üks pool tainast umbes 40x25 cm ristkülikuks. Jaga ristkülik mõtteliselt pikkupidi kolmeks ja äärmised kolmandikud lõika umbes 1,5 cm laiusteks ribadeks (vt joonist siit postituses) . Keskmine kolmandik tainast kata poole täidisega. Hakka nüüd ribasid vaikselt täidise peale risti põimima, üks riba ühelt poolt, teine teiselt poolt, kuni kogu stritsel on kokku põimitud. Otsad suru kokku, et täidis välja ei vajuks. Toimi samamoodi teise poole taigna ja täidisega. Jäta stritslid umbes 15 minutiks järelkerkima.

Pintselda stritslid kergelt munaga- liigselt pintseldades võib tulemus liiga pruun tulla.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Tõsta stritslid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta umbes 30 minutit. Lõika viiludeks  ja serveeri soojalt või jahtunult.

kolmapäev, 10. märts 2010

Filotainakolmnurgad kana-köögiviljatäidisega

/Prindi retsept/
Laupäevahommikuti just selle kohvijoomise ja mõnusa ärkamisprotsessi ajal käib kanal 2-st (vist) "Lusika" saade, mida me siis tavaliselt ka vaatame. Kord tehti seal mingisuguseid kevadrulle ja see pani endalgi mõtte liikuma. Nüüd, kus päike juba suure kaarega on käima hakanud ja kevad vägisi peale pressib, jõudis mõte ka tegudeni. Tulemuseks krõmpsuva filotaina sees peituv kerge ja mahlakas täidis.

Kogusest valmib 24 kolmnurka.




Vaja läheb:
300g kanahakkliha
1 väike suvikõrvits (u. 200g)
1 suurem porgand
1 keskmine porrulauk
100g toorjuustu (ürdimaitselist)
1 muna
peotäis värsket tilli
soola, purustatud musta pipart
100g sulavõid
1/2 pakki filotainast






Puhasta ja koori porgand, lõika suvikõrvitsal otsad ära ja riivi mõlemad jämeda riiviga. Lõika porru pooleks ja siis viilute õhukesteks viiludeks. Haki till peeneks.

Sega kokku kanahakkliha, riivitud porgand ning suvikõrvits, hakitud porru ja till, toorjuust, muna ja sool-pipar. Pane umbes pooleks tunnikeseks külmikusse seisma.

Sulata või ja jäta jahtuma. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Kuumuta ahi 200 kraadini.

Tõsta filotainas pakist välja ja võta sealt enesele 6 lehte (pool pakki). Jäta need lehed üksteise peale nii, et pikem serv on sinu poole. Lõika nüüd taigen 4-ks ühelaiuseliseks ribaks ja tõsta kõik ribad üksteise otsa, et õhk neile ligi ei pääseks.
Pintselda pealmine leht kergelt võiga, aseta alla vasakusse nurka 1 suur supilusikatäis täidist ning hakka kolmnurkadeks voltima (vt. pilte). Volditud kolmnurk tõsta ahjuplaadile. Toimi nii kõigi lehtedega.




Pintselda nüüd kõik kolmnurgad ahjuplaadil veel kergelt võiga üle ja küpseta 200 kraadi juures 20 minutit.

Meeles peab pidama, et filotainaga tuleb tegutseda kiiresti, sest ta kipub õhu käes ära kuivama ja siis on teda juba raske vormida.

Serveerida võiks soojalt või leigelt, kaua seistes kaotavad oma väärtuse.

teisipäev, 9. märts 2010

Martsipanine õunakook

Uskumatu, aga tõsi- ma pole üle 2 kuu ühtegi koogi ega tordi postitust teinud! Mitte, et me magusast loobunud oleks, tõesti ei ole. Endiselt lõppeb meil iga päev millegi magusaga, muidu ei saa rahuliku südamega magama minna ju :) Vahepeal valitses meil lihtsalt suur kissellihooaeg, mis nüüdseks veidi vaibunud on- tikrid said otsa ja teiste marjadega kissellid tüütasid ära. Muidugi on ka raske teha kooki kahele (enamasti on meid ju siiski kõigest kaks) ilma, et see kook enne otsa saamist ära tüütaks või oma "hea aja" ületaks. See probleem kusjuures sai ka nüüd lahendatud- ostsime nimelt väikese 18 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi, mis ongi meile täpselt paras! Rõõmu kui palju- lõpuks saab kooki! Nüüd olen meeslemmikule lubanud ennast ka kokku võtta ja uusi kooke rohkem teha (isuäratavate kookide retseptid on juba üle pea kasvanud).
See konkreetne tegelane muidugi sinna väiksesse vormi ära ei mahtunud, ma tegelt hoopis vastupidiselt kahekordistasin 24 cm koogivormi jaoks mõeldud retsepti, et suur plaaditäis kokku saada. Tegemist on sellise koogiga, mis mul ammu juba " must do list"  -is on oma korda oodanud, aga mingil põhjusel jõudis see tema kord väga pika hilinemisega kätte, aga vähemalt jõudis. Igatahes väga palju kiidetud kook ja seda ka asja eest! Siuke minu maitsele. Martsipan annab koogile sellise mõnusa taustmaitse ja huvitava lõhna ja samas on see ka siuke mõõdukalt magus kook- mitte liiga palju, mitte liiga vähe- täpselt paras.


Kogusest valmib suur ahjuplaaditäis kooki.





Vaja läheb:
200 g martsipanimassi
6 muna
300 g suhkrut
360 g jahu
2 tl küpstuspulbrit
4 tl vanillisuhkrut
2 dl piima
100 g võid
600 g hapukaid õunu (puhastatult)






Sulata ja jahuta või. Riivi martsipan- selleks võib martsipani enne külma panna, et kergem oleks, aga saab ilusti ka ilma hakkama.  Koori ja haki õunad õhukesteks viiludeks. Sega jahu küpsetuspulbri ja vanillisuhkruga. Kata kõrgete äärtega ahjuplaat küpsetuspaberiga. Kuumuta ahi 180 kraadini.

Vahusta munad riivitud martsipani ja suhkruga. Lisa vaikselt jahusegu ning sega läbi. Lisa juurde ka sulavõi ja piim, sega ühtlaseks tainaks. Laota pooled õunatükid ahjuplaadi põhjale ja vala üle poole tainaga. Lükka tainas õunatükkide peal spaatliga ühtlaseks ning laota üle allesjäänud õunatükkidega. Vala peale teine pool tainast ning lükka jälle spaatliga kenasti ühtlaseks.
Küpseta 180 kraadi juures umbes 40 minutit kuni kook pealt kenasti kuldne on. Kontrolli puutikuga ega taigen tiku külge jää.

Serveeri soojalt või jahtunult, kuidas hing soovib. Hea on mõlemal juhul.

* Retsept pärineb Pereköögist, aga mina leidsin selle Thredahlia blogist.

esmaspäev, 8. märts 2010

Läätsesupp köögiviljadega

/Prindi retsept/
Tegu on ühe tervisliku ja toitva supiga. Läätsed nimelt sisaldavad palju valke, süsivesikuid ja kiudaineid ning rasvu on neis väga vähe. Köögiviljade kasulikkusega on kõik niigi juba kursis, niisiis kokku üks tervisest pakatav supp. Meeslemmikule meeldib see supp tšilliga, mina ise siia kooslusesse tšillit ei vaja. Kui siiski tšillit lisada, siis kõigest pool punast tšillikauna, sest terve kaun oleks siin liiast.

Kogusest jagub 4-5  sööjale.


Vaja läheb:
250g punaseid läätsi
1,3 liitrit köögiviljapuljongit
2 porgandit
1 punane paprika
1 punane sibul
u. 10 cm jupp porrulauku
1 priske küüslauguküüs
400g purustatud tomateid (ürtidega)
peotäis värsket peterselli
1 loorberileht
soola
purustatud musta pipart
õli praadimiseks





Riivi porgandid jämeda riiviga, lõika porru pooleks ja siis viiluta õhukesteks ribadeks. Puhasta paprika ning sibul, lõika pooleks ja siis õhukesteks ribadeks. Haki küüslauk peeneks.
Kuumuta pannil õli. Prae porgandit, paprikat, sibulat ja porrulauku mõõdukal kuumusel pehmenemiseni (u. 10 min), lisa küüslauk ja kuumuta veel paar minutit.
Loputa läätsed ja vala potti koos puljongiga, lisa köögiviljad, loorberileht ja purustatud tomatid. Hauta tasasel tulel 20-25 minutit, kuni läätsed on kenasti pehmeks saanud (vajadusel võib ka veidi vett lisada). Lisa supile hakitud petersell ja maitsesta soola-pipraga.
Soovi korral võib pool supikogust püreestada, et pehmemat tulemust saada.

pühapäev, 7. märts 2010

Seenestritsel

 Kogusest valmib 2 stritslit, mis õhukindlalt säilitades seisavad pehmed mitu päeva. Liigset seenemaitset ei maksa karta kuna ta sulandub hästi kokku suitsusingi tugeva maitsega.



Pärmitainas:
25g presspärmi
3 dl leiget piima
500g jahu
1 lahtiklopitud muna (toasoe)
1 tl soola
1 tl suhkrut
100g sulatatud ja jahutatud võid

*1 lahtiklopitud muna pintseldamiseks

Täidis:
250g šampinjone
250g suitsusinki
1 punane sibul
150g riivjuustu
2-3 sl võid praadimiseks

Valmista kõigepealt pärmitaigen. Sulata või ja jäta jahtuma. Vedelda pärm soola ja suhkruga segades, lisa käesoe piim ja lahtiklopitud muna. Lisa umbes 2/3 jahust, sega. Lisa nüüd juurde jahtunud või ja ülejäänud jahu ja sõtku hoolega ühtlaseks tainaks. Tõsta taigen rätiku alla sooja kohta kuniks ta on kahekordseks kerkinud.


Täidise jaoks koori ja haki sibul peeneks, viiluta šampinjonid ja suitsusink ning prae kõik kuumal võitatud pannil kergelt läbi. Lase täidisel maha jahtuda ja siis lisa hulka ka riivjuust.

Kui taigen on kerkinud, siis kata laud kergelt jahuga, jaga taigen kaheks ja rulli üks pool tainast umbes 40x25 cm ristkülikuks. Jaga ristkülik mõtteliselt pikkupidi kolmeks ja äärmised kolmandikud lõika umbes 1,5 cm laiusteks ribadeks (vt joonist siit postituses) . Keskmine kolmandik tainast kata poole täidisega. Hakka nüüd ribasid vaikselt täidise peale risti põimima, üks riba ühelt poolt, teine teiselt poolt, kuni kogu stritsel on kokku põimitud. Otsad suru kokku, et täidis välja ei vajuks. Toimi samamoodi teise poole taigna ja täidisega. Jäta stritslid umbes 15 minutiks järelkerkima.

Pintselda stritslid kergelt munaga. Mina läksin seekord hoogu ja tulemuseks sellised väga-väga päevitunud stritslid. Maitseomadusi see muidugi ei rikkunud.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Tõsta stritslid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta umbes 30 minutit. Lõika viiludeks  ja serveeri soojalt või jahtunult.

laupäev, 6. märts 2010

Filotainarullid ürdise ricottatäidisega

Suupisted, mida sai valmistatud Liibanoni õhtul koos nami-namikatega ja mida lihtsalt oli vaja kodus ise ka järgi teha. Tegin veidi omapoolseid täiendusi, et asjale tiba vunki juurde lisada.

Kogusest valmib 16 rulli.




Vaja läheb:
4 lehte (1/3 pakki) filotainast

250g ricotta juustu
1 muna
1 priskem küüslauguküüs
väike peotäis värsket münti
teine väike peotäis värsket tilli
0,5 tl soola
veidi purustatud musta pipart
1 tl sidrunimahla
50g sulavõid





Klopi muna kergelt lahti, lisa sellele ricotta, peeneks hakitud mündilehed ja till, pressitud küüslauk, sidrunimahl ning sool-pipar. Sega ühtlaseks.
Sulata või, kata ahjuplaat küpsetuspaberiga.
Võta filo-tainalehed pakendist välja ja jäta nad üksteise peale. Lõika lehed pikkupidi ja põikipidi pooleks nii, et ühest lehest saab 4 väiksemat lehte, kokku siis 16. Tõsta nad kõik üksteise otsa, siis nad saavad vähem õhku ja ei kuiva nii kiiresti ära.
Pintselda pealmine leht võiga ja aseta lehele 1 sl juustuäidist nii, et saad endapoolse tainaserva üle täidise keerata ja äärmised servad omakorda ka veel ära keerata (vaata allolevat pilti). Keera kogu kupatus nüüd rulli ja aseta ahjuplaadile. Toimi kõigi lehtedega nii.
Kui kõik rullid on valmis, siis pintselda nad plaadil veel võiga üle ja küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit.



Meeles peaks pidama, et filotainaga peab tegutsema kiiresti, sest ta kipub kiiresti õhu käes ära kuivama ja siis on teda raske vormida.



*Retsepti täiendatud Nami-namist

reede, 5. märts 2010

Šampinjoni-köögiviljapüreesupp

/Prindi retsept/
Need punktid, mis see supp oma välimuses kaotab võidab ta tagasi oma küllusliku maitsega. Sobib hästi ka õhtusöögiks kuna täidab kõhu kiiresti. Suppi võib julgelt ka pakkuda neile, kes seentest muidu väga lugu ei pea, kuna seenemaitse ei käi üle, vaid annab pigem just mõnusa maitselisa. Meeslemmik, kes pigem seeni väldib, sõi ka kena kausitäie ilma nurisemiseta ära.

 
Vaja läheb:
3 keskmise suurusega kartulit
2 porgandit
1 priske küüslauguküüs
1 punane sibul
1 kollane sibul
250g šampinjone (pruune)
100g suitsupeekonit
100g sulatatud juustu (seenemaitselist)
peotäis värsket peterselli
1 liiter köögiviljapuljongit
tsipa purustatud musta pipart
vajadusel veidi soola
õli praadimiseks
2 sl võid




Koori porgandid ja sibulad ning lõika õhukesteks viiludeks. Haki küüslauk peeneks. Koori kartulid ning lõika väikesteks tükkideks. Viiluta šampinjonid ja peekon. Valmista puljong.
Kuumuta pannil õli. Prae sibulat ja porgandit mõõdukal tulel umbes 10 minutit kuni pehmenemiseni, lisa hakitud küüslauk ning kuumuta veel paar minutit. Vala köögiviljad potti, lisa tükeldatud kartul ning vala peale köögiviljapuljong. Lasee keema tõusta ning hauta tasasel tulel köögiviljade pehmenemiseni (umbes 30 minutit).
Sulata samal ajal pannil või ning pruunista selles šampinjonid ja peekon. Nõruta liigne rasv köögipaberil.
Kui köögiviljad on pehmeks keenud, siis lase supil veidi jahtuda. Lisa šampinjonid ja peekon ning hakitud petersell. Püreesta supp saumiksri või blenderiga ühtlaseks. Lisa sulatatud juust ja püreesta veel veidi. Maitse, vajadusel lisa soola, pipart.

neljapäev, 4. märts 2010

Spagetid kreveti-tomatikastmes

Kergelt vürtsikas pastaroog, mida saab täisteraspagette kasutades veelgi tervislikumaks muuta.

Kogusest jagub umbes kolmele.

 
Vaja läheb:
200g (täistera)spagette
200g külmutatud krevette
400g purustatud tomateid
1 dl valget kuiva veini
1 sibul
2 küüslauguküünt
2 sl tomatipastat
1 punane tšillikaun
1 laim
1 tl suhkrut
1 väike peotäis hakitud peterselli
soola
purustatud musta pipart
3 sl oliiviõli+ veidi praadimiseks




Haki tšillikaun peeneks. Mõõda kaussi 3 sl oliiviõli, lisa pool hakitud tšillist, veidi soola ja lisa hulka krevetid. Jäta umbes pooleks tunniks maitsestuma.
Keeda spagetid rohkes soolaga maitsestatud vees pehmeks, nõruta ja jäta oma korda ootama.
Kuumuta pannil õli. Haki sibul ja küüslauk peeneks.
Prae mõõdukal tulel sibulat ja allesjäänud poolt tšillit kuni sibul on klaasjaks muutunud. Lisa küüslauk ja kuumuta veel paar minutit. Vala peale purustatud tomatid, tomatipasta ja valge vein. Hauta tasasel tulel umbes 20 minutit.
Samal ajal aja pann õliga hästi kuumaks. Vala pannile maitsestunud krevetid ja prae pidevalt segades neid umbes minut aega. Tõsta pann tulelt ja jäta krevetid oma korda ootama.
Kui tomatikaste on valmis haudunud, siis maitsesta ta suhkru, soola ja pipraga. Pressi sisse ka esialgu pool laimi mahla. Lisa keedetud spagetid, hakitud petersell ja praetud krevetid. Sega läbi ja maitse- vajadusel lisa veel suhkrut või laimimahla. Serveeri kohe.

kolmapäev, 3. märts 2010

Veisefileerullid seene-sinihallitusjuustu täidisega

Kergelt suitsuse maitsega veisefileerullid, millele lisab veidi pikantsust sinihallitusjuust. Kui sinihallitusjuustuga aga suhted just kõige soojemad pole, siis võib selle ka toorjuustuga asendada.



Vaja läheb:
500-600g veisefileed
75g suitsupeekonit
50g šampinjone
50g sinihallitusjuustu
1/2 punast sibulat
meresoola
purustatud musta pipart
väike peotäis värsket basiilikut
1 küüslauguküüs
1 liiter lihapuljongit
2-3sl maisitärklist
2 sl võid
2 sl õli





Lõika fileest umbes 1 cm paksused viilud ja vasarda need õhukeseks. Maitsesta soola ja pipraga.
Haki sibul, seened, peekon ja küüslauk peeneks.
Aja pann kuumaks ja sulata selles või. Lisa hakitud sibul, šampinjonid ja peekon ning pruunista nad läbi. Lisa küüslauk ja kuumuta veel paar minutit. Eemalda pann tulelt ning lase veidi jahtuda. Murenda sinihallitusjuust ja lisa peekoni-seene segule. Tõsta igale veisefileeviilule natuke täidist ja keera see rulli ja seo kööginööriga kinni (ikka nii, et otsast ka täidis välja ei pääseks).
Kuumuta pannil õli ja pruunista rullid mõlemalt poolt kergelt läbi. Pruunistatud rullid tõsta potti, vala peale lihapuljong ning hauta tasasel tulel umbes 45 minutit või kuni rullid pehmed on. Tõsta pott tulelt, lisa vähese veega segatud tärklis ning tõsta pott tulele tagasi. Kuumuta tasasel tulel pidevalt segades  kuni leeme paksenemiseni- nii saad rullide juurde ka kastme. Maitse, vajadusel lisa ka soola.
Enne serveerimist eemalda rullidelt ka nöörid!

Inspiratsiooni SantsaMaria retseptikogust

teisipäev, 2. märts 2010

Tomati-mozarella suupisted

 Midagi kerget ja kosutavat suupistelauale juba teada-tuntud heas mozarella ja tomati koosluses.




Vaja läheb:
10 kirsstomatit
10 mozarellapalli
10 basiilikulehte

Marineerimiseks:
3 sl oliiviõli
0,5 tl soola
3 basiilikulehte hakitult
veidi purustatud musta pipart







Sega valmis marinaad, sega marinaadi sisse mozarellapallid ja jäta pooleks tunnikeseks maitsestuma.
Lõika kirsstomatitel varrekoha juurest väike viil ära, et nad kenasti püsti seisaks. Aseta iga tomati peale basiilikuleht ja kõige peale tõsta mozarellapall, kinnita hambatikuga.

esmaspäev, 1. märts 2010

Peedirisoto sinihallitusjuustu seltsis

Peedi magusus ning sinihallitusjuustu soolasus ja pikantne maitse täiendavad antud koosseisus üksteist lihtsalt suurepäraselt! Roog, millega peedisõbrad ennast hellitada saavad.
Kui keegi sinihallitusjuustu ei armasta, siis asja ajaks hädapärast ära ka feta, aga ilma selle soolaka juustulisandita ei ole roog lihtsalt tervik.
Ja kui aega napib, siis peetide röstimise asemel võib ka keedupeeti kasutada.

Kogusest jagub umbes 5-6 sööjale.




Vaja läheb:
350g risotoriisi
3 keskmise suurusega peeti (kooritult ja röstitult u. 500g )
2 šalottsibulat (või 1 tavaline)
4-5 prisket küüslauguküünt
2 dl valget kuiva veini
1,3 liitrit köögiviljapuljongit
väike peotäis värsket tüümiani
50g Parmesani
150-200g sinihallitusjuustu (Valio Aura oma on see õige hää)
meresoola
purustatud musta pipart




Kuumuta ahi 200 kraadini.
Pese peedid ja tõsta iga peet ruudukujulise hõbepaberitüki keskele ja tõsta selle ääred üles nii, et terve peet oleks sisse mähitud. Küpseta peete 200 kraadi juures 1,5 tundi. Tee hõbepaberipakid otsast kergelt lahti ja jäta peedid jahtuma. Kui peete saab juba kätte võtta, siis riivi või lõika nad väikesteks tükkideks.

Haki sibulad, küüslauk ja tüümian peeneks. Valmista köögiviljapuljong ja jäta sooja, mõõda välja vein ning riivi Parmesan.

Kuumuta paksupõhjalises potis õli. Prae sibulad kuumas õlis klaasjaks, lisa küüslauk ja kuumuta veel paar minutit, lisa õli ja vala hulka risotoriis. Sega paar minutit, et kõik riisiterad õliseks saaks ja hakkaks klaasjaks tõmbuma. Vala peale vein ja kuumuta kuni enamus sellest on sisse tõmmanud. Hakka nüüd paari kulbitäie kaupa kuuma köögiviljapuljongit lisama. Uus kulbitäis lisa siis, kui eelmine on sisse imendunud. Jätka tegevust seni kuni näed, et riis enam vedelikku väga sisse ei ima, aga samas hakkab kergelt veel hambale vastu. Selleks kulub umbes 15-20 minutit. Kui puljong peaks otsa saama, siis lisa kuuma vett.

Lisa hakitud tüümian, riivitud punapeet ja sool-pipar (soolaga võib suhteliselt helde olla). Sega korralikult läbi ning lase paar minutit haududa. Lisa riivitud Parmesan ja tõsta pott tulelt, sega hoolega läbi ja lase natuke aega "rahuneda".

Serveerimiseks tõsta igale portsjonile suur peotäis murendatud sinihallitusjuustu.