Kõrvitsa-makaronivorm peekoniga

/Prindi retsept/
Sombused ja tuulised ilmad on koduse kindluse ja õhtuse kaminatule eriti armsaks ja kalliks muutnud. Üha enam tõusevad päevakorda soojendavad tummised supid, hautised, ahjuroad ning rammusad koogid. Ja kuna sellistes tingimustes välja ei kisu, siis on ka veidi rohkem aega kõige selle soojendava valmistamiseks.
See kõrvitsa-makaronivorm sündis mitmete asjaolude kokkusattumisel, nagu tihti need head asjad ikka juhtuvad. Nimelt ootas mul üks imeilus kõrvits nädalavahetusel kõrvitsasalatiks keetmist ning muuseas sai ka veidi kõrvitsapüreed tehtud, et pühapäeva hommikut kõrvitsapannkookidega alustada ja sügavkülma varusid veidi täiendada. Ühtlasi on käimas praegu ka nami-namis makaronivormide kooskokkamine ning olin plaaninud mingil määral ka oma panuse sellesse anda. Seda seetõttu, et minu arvates on makaroniroad, sh makaronivormid, veidi alahinnatud ja vääriks veidi enam positiivset kajastamist. Ja kui juba, siis juba- nädalavahetus möödub niikuinii kõrvitsa tähe all, miks siis mitte ka üks kõrvitsa-makaronivorm valmis küpsetada.
Kui nüüd välismaakeeli ennast väljendada, siis tegu on tõelise `comfort food`-ga. Krõbeda katte all peitub maitseküllane ja kreemjas täidis, mis viib mõtted igasususest tuulest ja lörtsist kaugele-kaugele ära.
Kõrvitsatükkide asemel kasutasin just kõrvitsapüreed, sest see kaob kastmesse ära, tehes selle kreemjamaks ning nii ei saa ükski kõrvitsapõlgur arugi, mis talle just sisse söödetud sai. Kiidavad takka ja küsivad juurdegi. Ei ühtegi halvustavat piiksu kõrvitsa arvele.

Kogusest jagub kuuele kuni kaheksale.

 Vaja läheb:
400g makarone (penned või sarvekesed vm)
200g peekonit

Kaste:
60g võid
60g jahu
7 dl piima
400g kõrvitsapüreed*
1 tl suitsutatud paprikat või tsipake tšillipulbrit
jahvatatud muskaatpähklit
soola, purustatud musta pipart
150g Edam juustu
3 sl Parmesani juustu

Peale:
4 sl Parmesani
4 sl riivsaia


*Kõrvitsapüree jaoks lõika kõrvits sektoriteks, puhasta seemnekodadest ning küpseta 200 kraadi juures 45-60 minutit või seni, kuni kõrvits pehme on. Lase veidi jahtuda, eemlada koor ning püreesta väiksemaks lõigatud tükid saumiksri või köögikombainiga. Ülejäägid võib karbiga sügavkülma säilitamiseks tõsta.


Aseta ahi 180 kraadi juurde soojenema.

Keeda makaronid soolakas vees peaaegu pehmeks ning nõruta sõelale. Jäta oma korda ootama.

Lõika peekon ribadeks ning pruunista pannil krõbedaks. Nõruta köögipaberil liigne rasv ning jäta koos makaronidega ootele.

Kastme jaoks sulata potis või. Lisa vähehaaval ka jahu, ise pidevalt vispeldades, et tükki ei läheks. Kuumuta paar-kolm minutit. Alanda kuumust ja lisa vähehaaval eelkuumendatud (!) piim, ise ikka veel pidevalt vispeldades. Kui oled kogu piima kastmesse valanud, siis kuumuta veel ligi 5 minutit, pidevalt segades, kuni kastme paksenemiseni. Õige paksuse oled saavutanud kui kaste jääb puulusika seljale katva kihina. Eemalda pott korraks tulelt.

Lisa kastmele kõrvitsapüree, riivitud juustud ning maitseained. Tõsta pott tulele tagasi ning kuumuta segades kuni juustu sulamiseni. Eemalda siis pott tulelt.

Sega kokku kaste, makaronid ja peekon ning vala kõrgete äärtega ahjuvormi.

Sega omavahel riivitud Parmesan ja riivsai ning raputa vormile peale.

Küpseta 180 kraadi juures 30-40 minutit või seni kuni peale tekib kuldne jume.

Serveeri kohe.

Teriyaki lõhe

/Prindi retsept/
Teriyaki marinaadis lõhet olen ma viimasel ajal mitmeid kordi teinud, iga kord küll pisikeste erinevustega. Kord magusa tšillikastmega, kord ilma; kord laimi mahlaga, teine kord laimiviiludega, küüslauguga ja ilma. Ning tuleb tõdeda, et lõpptulemust need erinevused oluliselt mõjutanud ei ole. Seega ei pea siin väga kindlalt retsepti raamides kinni püsima ja võib pigem lähtuda sellest, mis kodus parasjagu olemas on. Laimi kohta muidugi nii palju, et kui kasutada marinaadis laimimahla asemel laimiviile ja neid siis lõhe peal küpsetada, siis serveering jääb küll kenam, aga laim võib koos mahlasuse ja hapukusega ka veidi kibedust nii lisada. Kes tunneb, kes mitte.
Muidu on Jaapanipärases Teriyaki marinaadis lõhe magus-soolane ja laimiselt õrna hapuka nüansiga. Kasutades magusat tšillikastet, saad veidi magusama versiooni. Kui kodus aga leidub värsket tšillit, siis tasuks seda kasutada- liigset vürtsikust ei maksa karta. Ja muidugi on see kõik imelihtne!

Kogusest jagub neljale.

Vaja läheb:
4 viilu lõhefileed või lõhemedaljoni
6 sl Teriyaki kastet
2 sl magusat tšillikastet või 1 pisike punane tšillipipar
2 küünt küüslauku
1 laim (koor ja mahl)









Valmista marinaad. Selleks sega kokku Teriyaki kaste, magus tšillikaste või seemnekodadest puhastatud ja hakitud tšilli, peeneks hakitud küüslauk, riivitud laimikoor ja laimist pressitud mahl (või laimiviilud). Vala kaste lõhefileedele ja lase külmkapis 30 minutit kuni tund maitsestuda.

Aseta ahi 200 kraadi juurde soojenema.

Tõsta lõhefileed marinaadist küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, pintselda peale veel veidi anuma põhja jäänud marinaadi. Kui kasutasid laimi mahla asemel laimiviile, siis lao need lõhetükkidele.

Küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit.

Serveeri wokitud köögiviljade, riisi või kuskussiga.

Retseptiga innustas raamat "Süües terveks ja kauniks".

Marineeritud kõrvitsasalat

/Prindi retsept/
Ma ei ole tegelikult eriline hoidiste tegija, sest mul on nii tubli hoidistaja ema, et mul pole selleks erilist vajadust olnud. Minu töö piirdub tavaliselt korilusega ja vajadusel käin abiks ka hakkimas. Veidi olen hoidistamisest kõrvale hiilinud ka seetõttu, et mu esimene üritus oli kirsimoosi keetmine, mis lõpuks moosiks ei saanudki, vaid jäi mingiks kompoti ja moosi vaheliseks olluseks. Kõrvitsasalati koha pealt lähevad meil emaga aga maitsed veidi lahku ja seetõttu võtsin selle asja ise ette. Üks õige hea kõrvitsasalat peab olema piisavalt magus ja piisavalt äädikane, ülejäänud maitsestamine on juba teisejärguline. Peale väikseid näpunäiteid S-i vanaemalt, kelle kõrvitsad on täpselt sellised, nagu ühed kõrvitsad olema peavad, asusingi asja juurde. Kuna "vanadel tegijatel" tavaliselt retsepti ei olegi, kõik käib tunde järgi, siis tegin alguses väikese proovipartii, mille järgi sai teisel korral õiged kogused paika loksutatud. Tulid täpselt sellised, nagu ühed kõrvitsad olema peavad. Nüüd tuleb ainult kõrvitsat juurde hankida :)

Vaja läheb:
2 kg kõrvitsat
1,5 liitrit vett
3-4 sl äädikat
400-450g suhkrut
10-12 tera vürtsi
8-10 tera nelki
2 kaneelikoort
1 apelsini koor







Koori kõrvits ning eemalda keskelt seemnetega pehme südamik. Lõika paraja suurusega tükkideks.
Vala peale vesi ning äädikas ja jäta mõneks tunniks kuni üleöö seisma. Nii jääb kõrvits krõmpsuvaks ega kee katki.

Keera vürtsid marli sisse ning tõsta koos suhkru ja sektoriteks lõigatud apelsinikoorega potti. Lase keema tõusta ning hauta tasasel tulel kuni kõrvits muutub piisavalt pehmeks ja läbpaistvaks. Selleks võib kuluda 45-60 minutit, olenevalt kõrvitsast. On ka poole tunniga pehmeks keenud.

**Keetmise ajal maitse marinaadi ja vajadusel lisa suhkrut või äädikat. Arvesta sellega, et jahtudes tõmbavad maitsed tublisti tagasi.

Eemalda marli sees olevad vürtsd ning apelsinikoored ning tõsta kõrvitsad koos vedelikuga pastöriseeritud purkidesse(tükid ees ja vedelik peale) ja keera kaaned tugevalt kinni.

Enne keldrisse või külmkappi viimist lase täielikult maha jahtuda.

Kirsimuffinid

/Prindi retsept/
Vaatamata sellele, et talve algus on tavaliselt üks niiske ja sopane aeg, tekitab see iga-aastane esimene lumi minus alati palju elevust ja rõõmu. Kalendri järgi muidugi talv veel ei ole, aga mina võtan aastaaegu veidi paindlikumalt- tuleb lumi, tuleb ka talv. Soojad saapad, mütsid ja kindad vaja ju kapipõhjast nüüd üles otsida.
Esimesest lumest tingitud kõrgendatud meeleolus pühkisin oma muffinivormilt tolmu ning asusin hommikukohvi kõrvale sooje muffikuid küpsetama. Mitte päris tavalisi kirsimuffineid küll seekord, hoopis suhkrustatud kirssidega. Kuna kirsid ise on üpris magusad, siis taigen sai pigem vähemagus ja kakole kohaselt õrnalt mõrkjas. Suuremad magusasõbrad võiksid tainasse lisada veel jämedalt hakitud šokolaaditükikesi, sest teada-tuntud tõde on ju, et küll küllale liiga ei tee :)

Kogusest valmib 12 muffinit.

Vaja läheb:
2 muna
1,75 dl piima
125g pruuni suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
120g võid
220g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
50g kakaopulbrit
näpuotsaga soola
24 suhkrustatud kirssi (umbes 100g)

*soovi korral 75-100g tumeda šokolaadi tükikesi

Peale raputamiseks pärlsuhkrut




Aseta ahi 190 kraadi juurde soojenema.

Sulata kastrulis või ning jäta jahtuma.

Löö kausis munad piimaga lahti. Lisa suhkrud ning jahutatud sulavõi ning sega läbi. Lisa omavahel segatud jahu ning küpsetuspulber, näpuotsaga soola ning kakaopulber.
*Kui kasutad šokolaaditükke, siis sega lõpuks ka need tainasse.
Sega tainas ühtlaseks ning vala muffinipaberitega vooderdatud muffinivormidesse.

Lõika suhkrustatud kirsid pooleks ning suru igasse muffinisse 4 kirsipoolikut nii, et paar tükki neist jääks veidi nähtavale ja paar oleks allpool.

Raputa kõige peale veidi pärlsuhkrut.

Küpseta 190 kraadi juures umbes 15 minutit. Katsu tikuga taina valmidust, vajadusel küpseta veel paar minutit. Ära kindlasti üle küpseta, siis jäävad muffikud kuivaks.

Retsept väikeste mugandustega "Kuldsest Šokolaadiraamatust".

Toorjuustuglasuuriga tsitruseline mooniseemnekook

/Prindi retsept/
Nimi pikk ja lohisev, see-eest aga kõike vajalikku infot hõlmav.
Tegelikult oli algselt plaanis teha üks lihtne mooniseemnekook õhtuse tee kõrvale ampsamiseks. Siis aga leidsin puuviljakorvist apelsine ja sidrunit ja loomulikult tsitrusearmastajana läksid ka need käiku. Kui kook ahjust välja sai, siis tundus nagu miski oleks siiski veel puudu- glasuur! Selliseks puhuks peitub mu külmkapis alati paar pakki toorjuustu, mis olukorra päästavad. Ja noh, loomulikult ainult peale ei piisanud. Kook üpris priske- ikka vahele ka! Nii saigi ühest lihtsast teekõrvalisest koogist midagi palju erilisemat. Mõnusalt mahlane ja tsitruseline ning otseloomulikult mooniseemnetega!

Vaja läheb:
125 g võid
180g (2 dl) suhkrut
240g (4 dl) jahu
4 muna
1,5 dl piima
2 tl vanillisuhkrut
2,5 tl küpsetuspulbrit
3 spl mooniseemneid
1 apelsini riivitud koor
1 sidruni riivitud koor

Toorjuustuglasuur:
400g toorjuustu
125g tuhksuhkrut
1 apelsini riivitud koor

immutamiseks umbes 1 apelsini mahl


Aseta ahi 160 kraadi juurde soojenema.

Vooderda 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga.

Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa ükshaaval edasi vahustades munad. Uus muna lisa siis, kui eelmine on täielikult segunenud. Hakka kordamööda tainasse segama küpsetuspulbriga segatud jahu ning piima, ise edasi mikserdades. Lõpuks sega hulka ka mooniseemned, vanillisuhkur ning apelsini ja sidruni riivitud koor.

Vala saadud tainas koogivormi ning küpseta 160 kraadi juures umbes 50 minutit.

Lase koogil veidi jahtuda ning lõika siis keskelt horisontaalselt pooleks.Tõsta pooled kõrvuti nii, et lõikepooled oleks üles poole ja immuta need ühest (vajadusel rohkem) apelsinist pressitud mahlaga.

Sega glasuuri jaoks kokku toorjuust ja tuhksuhkur. Lisa apelsini riivitud koor.

Kata alumine koogipõhi poole toorjuustuglasuuriga, tõsta ülemine koogipool alumise peale tagasi ning kata see ülejäänud toorjuustuglasuuriga.

Lase koogil külmkapis paar tundi seista, et ta mahlasemaks muutuks ja toorjuustuglasuur veidi taheneda saaks.

Parim valmistamise päeval, aga õhukindlalt hoiustades maitseb hea ka järgmisel päeval.

Inspiratsioon nami-namist ja Mari-Liisilt.

Põdravasika `Böff a la Tatar`

/Prindi retsept/
Eile tuli mu meeslemmik eriti õnnelikuna jahilt koju, saagiks muuhulgas ka oma kätega välja lõigatud põdravasika sisefilee. Enne kui ma jõudsin igasuguseid õndsaid mõtteid sellest mõlgutama hakata, teatas ta, et sellest tuleb teha Böff a la Tatar-i. Ma nimelt olin kunagi lubanud seda teha, aga ainult juhul kui meil on mu onu herefordivasika või meeslemmiku enda toodud põdravasika sisefileed. Et oleks eriti hõrk ja kvaliteetne kraam. Ja see oli tal ka hästi meeles.
Tegelikult tehakse Böff-i väga kvaliteetsest ja värskest veise sise- või välisfileest, sellest ka nimi, aga õrnast põdravasika lihast on see delikatess klass omaette.
Legendi kohaselt sai roog oma nime tatarlastelt, kes sõid hobusega sõites toorest liha, sest neil polnud aega peatuda ja seda küpsetada. Liha pandi ratsutamise ajaks sadula alla, et see seal pehmeks "sõtkuda". Tänapäeval on liha töötlemise võtted muidugi muutunud :)
Kui saate eelarvamustest toore liha ja muna suhtes üle, siis uskuge mind- tegu on millegi võrratuga!

Kogusest jagub kolmele-neljale.

Vaja läheb:
300g põdravasika sise- või välisfileed
2 munakollast
1 väiksem sibul
2 küünt küüslauku
soola
pipart

Serveerimiseks:
röstsaia
*hapukurki
*kappareid
*anšoovist
*adžikat





Puhasta fileetükk kõõlustest ja kiududest.
Rebi terava noaga lihast lõikelaual mööda kiudu õhukesed kihid, mis meenutavad hakkliha. Rebi kogu liha kihtideks. Tegevus on küll aeganõudev, aga nii saad parima tulemuse.

Haki sibul võimalikult peeneks ning pressi või peenesta küüslauk. Sega liha hulka ja maitsesta soola-pipraga. Lõpuks sega hulka ka munakollased. Mätsi tainast pall ja tõsta külmkappi umbes pooleks tunnikeseks maitsestuma.

Serveerimiseks sega suur pall uuest läbi ja mätsi sellest väikesed pallid ning tõsta need eraldi taldrikutele.Taldrikud peaks olema piisavalt suured, et seal oleks hiljem tegutsemisruumi. Võib ka ühe suure taldriku peal ühe suure palli serveerida koos lisanditega, siis aga paku kõigile sööjatele siiski individuaalsed taldrikud toimetamiseks.

Serveeri kindlasti röstsaiaga.

Paku juurde veel hakitud hapukurki, anšoovist, kappareid, adžikat. Sibulat võib ka hoopis kõrvale pakkuda, kui ei soovi seda sisse segada. Nii saab igaüks määrida röstsaiale Böff-i ja omal valikul lisandeid peale tõsta. Mina isiklikult ei jätaks ühtegi lisanditest proovimata.

*Viinajoojatele paku kõrvale ka pits viina.

**Kiirem versioon oleks liha rebestamise asemel ta hakklihamasinast läbi lasta, aga seda tasuks pigem võtta kui hädaversiooni.

Riisipuding kookose ja laimiga

/Prindi retsept/
Peale kreeklaste riisipudingu Rizogalo avastamist, hakkasid mul üsna kiiresti ka mõtted kookospiimaga valmistatud riisipudingu suunas liikuma. Kookosele sobivaks seltsiliseks sai valitud hapukas laim. Üheskoos annavad nad tulemuseks magus-hapuka ja kreemise desserdi, mis võlub oma lihtsusega. Viimistluseks sobivad imehästi röstitud kookoshelbed ja peale võib veel pigistada veidi värsket laimi mahla.

Kogusest jagub neljale.

Vaja läheb:
6 dl piima
4 dl kookospiima
100g risoto- või pudruriisi
75g suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
1 laimi riivitud koor ja mahl

Serveerimiseks:
röstitud kookoshelbeid
laimi sektoreid






Kuumuta paksupõhjalises potis piim, kookospiim, suhkur, vaniljesuhkur ja peenelt riivitud laimi koor keemiseni. Sega vahepeal, et suhkur lahustuks.
Kui piimasegu on keema hakanud, siis vala hulka riis ja alanda kuumust. Hauta tasasel tulel aeg-ajalt segades umbes 40 minutit või seni kuni segu on piisavalt paksenenud (arvesta, et jahtudes ja seistes puding taheneb veel väheke). Paar minutit enne hautamise lõppu lisa ka laimi mahl  ja sega läbi. Tõsta pott tulelt ning lase veidi jahtuda.

 Tõsta parajad portsud pokaalidesse või kaussidesse, raputa peale röstitud kookosehelbeid ning laimi sektorid. Nii saab soovi korral veel hapukuse lisamiseks värsket mahla peale pressida.

*Kookoshelbeid rösti kuival kuumal pannil pidevalt segades kuni kuldpruunika tooni saavutamiseni (paar minutit).

Serveeri leigelt või jahtunult, aga võimalikult kiiresti peale valmimist. Pika seismisega kaotab puding oma kreemisust.

Soovi korral lisa ka konserveeritud mango- või papaiatükikesi, et vähe eksootilisust lisada.

Kuskuss röstitud köögiviljadega

/Prindi retsept/
Kuskuss on köögis parim sõber just siis, kui on vähe aega või viitsimist- valmib teine tõesti ju vaid mõne käeliigutusega. Kui õrnas palsamiäädika-kastmes juurde röstida veel mõned köögviljad ja lisada üks julge peotäis tugevamaitselist fetat, on üks muhe soolane kõhutäis garanteeritud. Ja seda kõike väga vähese vaevaga!

Kogusest jagub neljale.

Vaja läheb:
2 väikest punast sibulat
2 erivärvilist paprikat
1 pisike suvikõrvits
250g kirsstomateid
2 küünt küüslauku
3 sl oliiviõli
1-2 sl palsamiäädikat
soola, pipart
2,5 dl kuskussi
2,5 dl kanapuljongit
tükike võid
100-150g feta kuubikuid




Aseta ahi 200 kraadi juurde soojenema.

Sega väikeses kausis kokku õli ja palsamiäädikas, lisa peeneks hakitud küüslauk ning maitsesta soola-pipraga.

Koori sibulad ja lõika sektoriteks.
Puhasta paprikad seemnekodadest ning viiluta.
Viiluta suvikõrvits umbes 3/4 cm jämeduselt ja lõika siis need viilud veel omakorda pooleks või neljaks.

Sega sobivateks tükkideks lõigatud sibulad, paprikad, suvikõrvits ning terved kirsstomatid kastmega kokku ning tõsta ahjuvormi. Küpseta 200 kraadi juures umbes 20-25 minutit.

Mõõda kaussi kuskuss ning tükike võid, vala peale puljong. Kata rätikuga ning lase 10-15 minutit seista.

Tõmba seisnud kuskuss kahvliga kohevaks ning vala sisse ahjust tulnud köögiviljad koos pannil olevate mahladega. Sega hoolega läbi ning raputa peale kuubikuteks lõigatud feta.

Serveeri kohe.

*Fetat võib ka köögiviljade peal ahjus röstida ja siis köögiviljadega lihtsalt kuskussi sisse segada.

Marmorjas brownie-kook Baileys`ga

/Prindi retsept/
Tõeliselt šokolaadine brownie-kiht ja kreemjas toorjuustukiht teineteisega kokku segades annavad tulemuseks atraktiivse magusa-ampsu, mis köidab nii paadunud šokohoolikuid kui pisut peenemate juustukookide armastajaid. Minu meelitas see retsept aga ära just Baileysega, mis ennast mõlemas kihis tunnetada annab.

Šokolaadi-kiht:
110g šokolaadi (70% kakao sisaldusega)
110g võid
110g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 muna
60g (1 dl) jahu
1 sl Baileys-t

Toorjuustu-kiht:
200g toorjuustu
40g suhkrut
1 muna
1 sl Baileys`t




Sulata madalal kuumusel šokolaad võiga, sega hulka suhkrud ja tõsta jahtuma.

Aseta ahi 150 kraadi juurde soojenema.

Sega jahutunud šokolaadi-segule ükshaaval sisse munad, ise pidevalt segades. Lõpuks vala juurde ka Baileys ja jahu ning sega ühtlaseks tainaks.
Vala taigen küpsetuspaberiga vooderdatud 22-23 cm koogivormi põhjale.

Hõõru toasoe toorjuust suhkruga kreemjaks, lisa muna ja Baileys ning sega ühtlaseks. Tõsta toorjuustusegu šokolaadikihile ning aja noa tagumise poolega pealmine osa segamini nii, et peale tekiks marmorjas kiht.

Küpseta 150 kraadi juures 30-35 minutit või seni kuni kook keskelt tahenenud on.

Lase koogil jahtuda ning lõika siis ruutudeks.
Eriti maitsev tassikese kohvi või tee kõrvale.

Allikas: Domestic Goddess in Training blogi

Moussaka

/Prindi retsept/
Kreetalt naastes lubasin suure suuga Moussakat, nende baklazaanil põhinevat vormirooga, kindlasti ka kodus tegema hakata. Kui kodus aga erinevaid retsepte uurima hakkasin, mõistsin, et nii lihtne see ülesanne nüüd ei olegi. Kõik retseptid olid väga töömahukad ja aeganõudvad. Mitu korda olin poes juba baklazaane korvi tõstmas, kui jälle ümber mõtlesin ja nad sama targalt letile tagasi sokutasin. Eelmine nädal nami-namikatega toimunud kreeka köögi kursustel sain aga Moussaka valmistamisega käe valgeks. Selle kogemuse põhjal veendusin üha enam, et sellisel kujul ma teda kodus kindlasti valmistada ei soovi. Peab saama ka lihtsamini! Nimelt tavaliselt praetakse viilutatud baklazaanid ja kartulid pannil rohkes õlis ja väga mitmes jaos eelnevalt läbi (panni mõõtmed siiski piiratud ju). Ühesõnaga üks suuuur töö! Hiljem jõudsime sealsamas aga veidi parema lahenduseni: panni asemel ahju või grilli kasutada. Ja kui vahepeal olin Moussaka-mõtte juba maha laitnud, siis nüüd oli ta taaskord vägagi päevakorras.
Päris traditsioonilise Moussaka teed, kus on korduvates kihtides (enamasti kumbagi kaks) baklazaan ja tomati-hakklihakaste, ma siiski ei läinud. Seda seetõttu, et patt oleks olnud sellesse vormi nii suurepäraselt sisse sobivat kartulit välja jätta. Kusjuures nad ise kasutavad ka tihti kartulit ühe-kahe kihina, seda tihedamini aga lihavabas versioonis.
Kuigi baklazaani ja kartuli ahjus küpsetamine vähendab koka vaeva oluliselt, on tegu siiski ühe üpris ajamahuka roaga. Samas ei ole valmistamises ka mitte miskit ülejõu käivat. Ja kogu see vaev tasub ennast mitmekordselt ära, kui asi degusteerimiseni jõuab. Kes on maitsnud, see teab ja kellel veel proovimata, siis soovitan soojalt! Üks kreeka köögi tuntumaid ja armastatumaid roogasid!

Kogusest jagub kuuele.

Vaja läheb:
2 keskmise suurusega baklazaani (700-800g)
3 suurt kartulit
400g lamba- või veisehakkliha
1 suur lihatomat või 2 keskmist
1 sibul
2 küünt küüslauku
2 sl tomatipüreed
1 dl kuiva veini (sobib nii valge kui punane)
soola, pipart, 1/3 tl kaneeli

Bešamell-kaste:
70g võid
70g jahu
7 dl piima
3 munakollast
soola, pipart, muskaatpähklit
100-150g riivjuustu


Aseta ahi 200 kraadi juurde soojenema.

Pese baklazaanid ja koori kartulid. Lõika baklazaanist pikuti umbes 1 cm ja kartulitest umbes 0,5 cm paksused viilud.
Lao viilud ahjuplaadile või grillrestile, pintselda või piserda kergelt oliiviõliga üle ja raputa kõige peale soola. Küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit.

Samal ajal hakka valmistama hakklihakastet. Kuumuta pannil väike törts õli. Haki sibul ja pruunista koos hakklihaga pannil umbes 5 minutit. Maitsest soola, pipra ja kaneeliga. Lisa peeneks hakitud küüslauk, kooritud ja hakitud tomat, tomatipasta ja kuumuta kõike koos veel mõni minutit. Vala peale vein ning hauta tasasel tulel, kuni vedelik on ära aurustunud (umbes 30 minutit).
*Tomatilt naha eemaldamiseks vala talle korraks peale tulikuum vesi, siis tõmba nahk maha.

Hakklihakastme haudumise ajal valmista bešamell-kaste. Sulata potis madal kuumusel või, lisa jahu ning kuumuta pidevalt puulusika või vispliga segades umbes minuti jagu. Tõsta kuumus keskmise peale ja hakka nüüd tasapisi eelnevalt soojendatud piima juurde valama, ise pidevalt segades. Kui kõik piim on valatud, siis vipselda pidevalt edasi kuni kastme paksenemiseni. Tõsta pott tulelt. Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga. Lase veidi jahtuda.
Tõsta pott tulele tagasi ning lisa kastmesse ka munakollased, ise pidevalt segades. Sega ja kuumuta kuni kaste veel paksemaks muutub ja siis tõsta tulelt.

Määri kõrgete äärtega ahjuvorm oliiviõliga ning lao selle põhjale pooled baklazaaniviilud kõrvuti nii, et nad põhja ära kataks.
Järgmiseks kihiks lao kõik kartuliviilud nii, et viilude ääred kergelt kattuvad.

Kartulite peale vala hakkliha-tomatikaste ning aja lusikaga ühtlaselt laiali.
Hakklihakihile lao ülejäänud baklazaaniviilud kõrvuti.

Kata lõpuks bešamell-kastmega ning raputa peale riivjuust.
Küpseta 200 kraadi juures umbes 40-45 minutit.

Serveeri soojalt!

Kapsapirukas peekoniga

/Prindi retsept/
Kui idee kapsapirukast tekitab paljude (enamasti just lapsed ja meesisikud) näos grimassi, mida võib defineerida kui "Eee.. parem mitte!", siis tegelikult võib sellest vähehinnatud köögiviljast ka suurematele kapsapõlguritele üllatuseks ühe maitsva pirukalise saada. Kodus ühe grimassitaja peal järgi proovitud :)
Tavalise valge peakapsa asemel kasutasin õrnema maitse ja struktuuriga käharpeakapsast, mis valmib veidi kiiremini ja jätab mahedama lõpptulemuse. Selle puudumisel võib siiski ka tavapärast peakapsast kasutada, aga seda tuleks eelnevalt kindlasti pikemalt hautada.

Põhi:
125g kohupiima
125g võid
2,5 dl jahu
soola

Täidis:
600g Savoia kapsast e. käharpeakapsast
200g suitsupeekonit
1 sibul
200g maitserohelisega toorjuustu
1 dl piima
3 muna
peotäis värsket tilli
soola
pipart



Valmista kõigepealt põhi. Selleks sega omavahel kohupiim, toasoe või, jahu ja sool ühtlaseks tainaks. Vormi tainast pall ja tõsta see täidise valmistamise ajaks külmkappi tahenema. Siis on teda hiljem hõlpsam vormida.

Haki sibul ja viiluta kapsas õhukeseks.
Kuumuta suurel pannil või paksupõhjalises potis törts õli ja prae selles sibul klaasjaks. Lisa peeneks viilutatud kapsas ja kuumuta kõike koos paar minutit. Vala peale nii palju vett, et kapsas vaevu veega kaetud saaks. Maitsesta julgelt soola ja pipraga ning hauta kapsas poolpehmeks (10-15 minutit). Kurna kapsas sõelale ja jäta nõrguma.

Haki peekon kuubikuteks ja pruunista pannil. Sega kapsamassi hulka.

Aseta nüüd ahi 200 kraadi juurde soojenema.

Suru pirukapõhi küpsetuspaberiga vooderdatud või võiga määritud vormi põhjale ja äärtele.
Tõsta põhjale kapsa-peekonisegu ja aja ühtlaseks.

Klopi munad toasooja toorjuustuga lahti, lisa piim ja tubli kimp hakitud tilli. Maitsesta veel kergelt soola ja pipraga. Vala segu pirukale ja vajuta kätega veel kapsamassi sisse.

Küpseta 200 kraadi juures umbes 40 minutit.

Enne serveerimist lase veidi jahtuda.

Rizogalo e. kreeklaste riisipuding apelsini ja kaneeliga

/Prindi retsept/
Möödunud nädalavahetusel said mõningased nami-namikad jälle kokku, et veidi koos kokata ning üksteise seltskonda ja kokkamistulemusi nautida. Seekordseks teemaks oli kreeka köök ja elamused olid muidugi äärmiselt positsiivsed. Siinkohal suur kummardus meie peakokale, Pillele, kes neid üritusi senini, ja loodetavasti ka edaspidi, korraldanud on. Ei ole just kõige lihtsam ülesanne 20 maitsvat rooga kahe tunnise kokkamise sisse välja valida ja ära mahutada.
Kursusel oli küll palju mulle juba tuttavaid roogasid, aga oli ka üllatajaid! Ja üheks nendeks üllatajateks oligi see kreeklaste riisipuding, Rizogalo. Kui üldiselt on kreeklaste magustoidud minu maitsele liiga magusad ja rammusad, siis seekord oli tegemist kiindumusega esimesest suutäiest. Poleks ealeski uskunud, et olemuselt nii lihtne magustoit võiks sellise maitseelamuse anda (ja seda veel peale 18 erineva muu roa maitsemist). Apelsin ja kaneel on minu silmis juba ammu üks neist "match-made-in-heaven" kooslustest ja siinkohal teeb see sama kooslus imesid tavalise riisipudinguga.
Nii lihtne ja hea, et seda lihtsalt peab proovima!

Kogusest jagub neljale.

 



Vaja läheb:
1 liiter piima
100g riosto- või pudruriisi
75g suhkrut
1/3 apelsini koor (sektorina)
1 kaneelikoor
1 tl vanilliekstrakti (selle puudumisel vanillisuhkrut)
1 triiki täis sl maisijahu (+ 3 sl külma piima)
2 munakollast
kaneelipulbrit peale raputamiseks






Pane liitrist piimast 3 sl pärastiseks kõrvale ning ülejäänud vala (paksupõhjalisse) potti koos suhkru, kaneelikoore ja apelsinikoorega.
*Suuremad magusasõbrad võivad suhkrut ka 1 sl jagu rohkem panna.
Kuumuta pidevalt segades keemiseni, et suhkur ära lahustuks. Kui piim on keema hakanud, lisa riis ning hauta tasasel tulel, aeg-ajalt segades, umbes 30 minutit. Ära potti kaaneta! Kui peale tekib vahepeal piimane kilekiht, siis eemalda see kulbiga. Riis peab olema pehmeks keenud, aga puding ise on veel olemuselt väheke vedelavõitu. Tõsta kaneeli- ja apelsinikoor potist välja.

Pudingu keemise ajal klopi omavahel kokku munakollased, maisitärklis, piim ja vanilliekstrakt.
Lisa segu pudingule ning kuumuta edasi pidevalt segades kuni paksenemiseni. See juhtub üpris kiiresti. Eemalda pott tulelt.

Vala veidi jahtunud puding pokaalidesse või kaussidesse ning raputa peale natuke kaneeli.

Parim kohe peale valmistamist jahtununa, siis ta on õige muhe ja kreemjas.  Pikalt seistes võib liiga tihkeks muutuda.

Retsept pärineb nami-namist.

Kõrvitsasupp suitsujuustuga

/Prindi retsept/

Täna hommikul aknast välja vaadates puges naha vahele eriline sügise tunne - nagu üleöö oleks kõik justkui eriti värviliseks muutunud. Ja puude vahelt piiluvad päikesekiired andsid värvidemängule veel hoogu juurde. Lihtsalt ilus. Ja see kõik kohe küsis ühte sügisest soojendavat kõrvitsasuppi, millele annavad täiusliku maitse suitsune juust, magusapoolne porgand ja vürtsikas ingver.

 

Vaja läheb:
 2-3 sl võid
1 kg kõrvitsa viljaliha
2 suurema või 3 väiksemat porgandit
3 kartulit
1 sibul
2 küünt küüslauku
2-3 cm jupp ingverit
1 liiter kana- või köögiviljapuljongit
150g suitsujuustu
soola
soovi korral veidi karripulbrit






Koori ja tükelda porgandid, sibul ja kartulid.  Lõika kõrvitsa viljaliha kuubikuteks. Koori ingver ja küüslauk ning haki peeneks.

Kuumuta paksupõhjalises potis või ning pruunista köögivilju mõni minutit. Lisa ingver ja küüslauk ning prae veel paar minutit. Vala peale puljong ning hauta tasasel tulel köögiviljad pehmeks.
Tõsta pott tulelt ning lisa supikogule riivitud või tükeldatud suitsujuust. Püreesta supp saumiksri või köögikomainiga.

Viimistle maitse soola ja soovi/vajaduse korral karriga.

Serveeri kõrvitsaseemnete, kõrvitsaõli, riivitud suitsujuustu ja/või krõbedate krutoonidega.

*Retsepti koguseid mugandatud jaanuaris, 2011.

Kodune maksapasteet

/Prindi retsept/
Pasteet oli, on ja jääb! Tegid seda meie vanavanemad, vanemad ja nüüd teeme meiegi. Ja olgem ausad- oma pisikeste kätega tehtud pasteedi vastu ei saa mitte miski!
Kuigi pasteedi tegemine ei ole üldse mitte keeruline, siis veidike aega ta peale siiski kulub. Seetõttu võib julgelt teha korraga ühe suurema portsu valmis. Osa kohe soojalt nahka pista, osa külmikusse tõsta ja ülejäänu võib sügavkülma edaspidiseks säilitamiseks panna.
Kuigi enamasti käib pasteeditegu siiski pigem tunde järgi, siis hea pasteedi taga peitub kaks olulist faktorit. Pasteet peab sisaldama piisavalt porgandit ja tavalise peki asemel suitsupekki. Kui need kaks faktorit on täidetud, siis ei saa ka pasteeditegu ebaõnnestuda. Nii lihtne see ongi.
Minu pasteet valmib enamasti uluki - või veisemaksast, aga samal põhimõttel võib kasutada ka sea- või lambamaksa.

 

Vaja läheb:
1,5 kg maksa (sea, lamba, veise või uluki)
700-800g suitsuseapõske
3 sibulat
5-6 porgandit
5-6 loorberilehte
3 tl soola
1 sl suhkrut
1,5 tl musta pipart
2-3 sl sidruni mahla
3-4 sl brändit
muskaatpähklit
150g võid




Kui kasutad uluki- või seamaksa, siis pane ta paar tundi varem külma vette või piima sisse likku, et liigsest mõrkjusest vabaneda.

Eemalda seapõselt kamar ning lõika kuubikuteks.
Koori porgandid ning lõika umbes 1-2 cm jämedusteks ratasteks. Koori sibulad, lõika pooleks ja siis viiluta.
Lõika maks kuubikuteks.

Kuumuta pannil tükike võid ning pruunista selles maksa. Tõsta kõrvale.

Tõsta seapõse kuubikud paksupõhjalisse potti ning pruunista kergelt. Lisa porgand ning sibul ja prae veel ligi 5 minutit. Lõpuks sega hulka praetud maksakuubikud.

Vala peale nii palju vett, et kõik napilt kaetud saaks ning lisa vette ka loorberilehed. Lase keema tõusta ning hauta tasasel tulel umbes tunnike või seni kuni maks ja porgandid pehmed on.
Poole hautamise pealt lisa vette ka sool, suhkur ja pipar.

Kurna vedelik ära ja nopi massi vahelt loorberilehed välja. Osa vedelikku jäta hilisemaks alles.
Lase maksasegu 2-3 korda läbi hakklihamasina.

Lisa saadud massile sidrunist pressitud mahl, brändi ja maitse järgi muskaatpähklit. Sega hulka ka vähehaaval keeduleent, ise pidevalt segades, kuni pasteet on piisavalt vedelaks muutunud. Arvestada tuleks sellega, et alguses tuleb pasteet soovitust vedelam teha, sest hiljem külmikus ta veel taheneb.
Lõpuks lisa ka sulatatud või ning maitse. Vajadusel lisa veel maitseaineid.

Tõsta mõneks ajaks külmkappi maitsestuma, enne aga tee värske kraamiga kohe mõned võileivad.

Külmkapis säilib pasteet ligi nädalake.
Ülejäänu võib julgelt sügavkülma karpidesse tõsta, maitse sellest ei kannata.