laupäev, 18. veebruar 2012

See ajatu Caesar..

Mu sõbranna, Ebe, on üks väheseid teiste seas, kellega toiduteemade peale sattudes me alati kiiresti ühele "lainele" häälestume ning silmade särades ja käsi vehkides me tundide viisi pastatainast, pitsapõhjast ja kodukootud kookidest jutustada võime. Olgem ausad, et kui toidublogijate seltskonnas on täiesti normaalne, et restorani laua taga tõmbab üks kotist välja käntsaka hullutavalt aromaatset suitsuliha, teine kera värsket kodumaist kitsejuustu ja kolmas hunniku meitseaineid ja juttu jätkub kauemaks, siis oma sõprusringkonnas sellist luksust nii naljalt juba ei kohta :)
Aga Ebe.. tema on täpselt selline tüdruk, kes oleks ideaalne toidublogija materjal - hindab head toitu, teab täpselt, kuidas seda ise teha ja õigete inimeste seltskonnas ta muust ei räägikski!

Ühe taolise jutuajamise käigus jõudsime me selle ajatu Caesari retseptini, mis on enamike kohvikute menüüdes küll esindatud, ent kahjuks päris suures osas neist ei kannata ta isegi mitte leebet kriitikat. Ma ei räägi üldse mingist klassikalise Caesari retsepti järgimisest. Vastupidi! Olen saanud seda klassikute kunni isegi keedumunaga ja absoluutselt suurepärasena! Samas maitsetu hapukoorekaste või hiina kapsas on küll kaks sellist asja, mis Caesariga mitte mingil moel kokku ei lähe ja teiskordselt ma nende eest oma kukrut mingi hinna eest kergendada ei sooviks (mõlemad mainitud juhtumid pärinevad kusjuures üpris tuntud ja mainekatest toidukohtadest).
Just sellise monoloogi juures pidas Ebe mind kinni ja hakkas rääkima, et tema teeb väga klassikalist Caesarit ja seda mitteklassikalisel meetodil - majoneesikastmega! Minu esialgne umbusaldav pilk ei tulnud talle uudisena ja nagu paljusid teisigi ta oma toimiva retseptiga veennud oli, nii võttis ta ka mind ette.



Järgmiseks hommikuks oli tema kastme retsept mul postkastis ja kui nüüd päris aus olla, siis sellest ajast saati ma munakollaste ja õliga enam Caesari jaoks hullanud ei olegi!

Ebe kastme komponentide juures leidsin ma enda jaoks kaks üllatavat tegurit :
1) ta kasutab pestot, mis siia uskumatult hästi sobib!
2) tema anšoovisefileesid kastmele ei lisa. Minul see liigutus siiski käe seest välja ei lähe ja jään oma anšoovistele truuks! Tuleb aga tõdeda, et saab läbi aetud ka ilma nendeta ja üldse mitte kahvasti!

Kuna Ebe blogima veel niipea ei plaani hakata ja mina olen tema majoneesikastme kasutamisega juba mitmeid enda tuttavaidki positiivselt üllatanud, siis autori lahkel loal, siin ta on (kergete omapoolsete mugandustega):

Kogusest jagub kuuele-kaheksale.


Kaste:
1 purk Hellmannsi majoneesi
1 suurem või 2 pisemat küünt küüslauku
2-3 teelustikat pestot (võib panna ka peotäie värsket basiilikut)
2 teelusikat Dijoni sinepit
ca 50g Parmesani juustu (või Valio Forte juustu)
sorts Worchesteri kastet (umbes 1 supilusikas)
sorts külmpressitud oliiviõli (umbes 2 supilusikat)
purustatud musta pipart
*2-3 anšoovisefileed

Salatiks:
2-3 kera rooma salatit
400-500g kanafileed (või hiidkrevette)
ja/või kirsstomateid
Parmesani laastudena (või Valio Forte juustu)
pool pätsi ciabattat (võib ka muud saialist kasutada
oliiviõli ja küülauku saiakuubikute röstimiseks)



Kuumuta ahi 180-200 kraadini.
Lõika ciabatta või muu saialine kuubikuteks (käte vahel rebimine annab ka hea efekti). Laota tükid ahjuplaadile. Sega omavahel kokku natuke oliiviõli ja pressitud küüslauku, nirista saiakuubikutele ja sega korralikult läbi. Rösti eelkuumutatud ahjus kuldpruuniks ja seejärel jahuta.

 Sega salatikastme jaoks kokku majonees, sinep, pesto (või basiiliku lehed), pressitud küülauk, peeneks hakitud anšoovised, Worchesteri kaste, oliiviõli ja riivitud Parmesani juust. Kes hakkida või purstada ei viitsi, võib kastme ka saumiksriga läbi lasta, aga sellisel juhul lisa kindlasti oliiviõli alles hiljem. Maitsesta  purustatud musta pipraga ja vajadusel lisa veel üht-teist juurde.

Lõika kanafileed väiksemateks tükkideks, maitsesta õrnalt oma äranägemise järgi ja lase veidi seista.
*Paksemad kanafileed lõika 5-6-ks tükiks, õhemad/väiksemad umbes kolmeks. Liiga suured tükid ei küpse piisavalt kiiresti kuumal pannil läbi.
Kuumuta pannil õli ning prae kanafileed kiirelt kuumal pannil igast küljest läbi. Tee seda kahes jaoks. Kui üks pool on praetud, tõsta ta köögipaberile nõrguma ja alusta sama järgmise poolega.
Praetud ja nõrutatud kanatükid lõika enne serveerimist veel omakorda paariks-kolmeks suupäraseks tükiks või viiluks.
*Loomulikult võib kanafileesid ka ahjus küpsetada, aga mina isiklikult tuima kanafileega nii hästi ringi ei oska käia, et ta seal kuivaks ei tõmbaks. Selline pannil kiirküpsetamine annab palju mahlasema tulemuse ja käib palju kiiremini.
Tükelda või rebi salat kaussi ja sega kastmega kokku.
Aseta peale krõbedad saiakrutoonid, kanatükid, soovi korral kirsstomateid ja Parmesani laastudena.


Ja voilá, valmis ta ongi!

7 kommentaari:

  1. Caesar-õnnetuke on jah üks enim vääritimõistetuid salateid üldse. Kusjuures oi kui hää, õigesti valmistatuna ei mingi beibede lounge salat, vaid super kombinatsioon soolakas-hapukas-rammusast kastmest ja ehedast rooma salatist, isetehtud krutoonid pealekauba.
    Aga Elisekene, ma julgen ka pattu tunnistada - olen ise ka ammu juba loobunud munakollast-õli kokku kloppimast ja asendan selle etapi rahulikult Hellmansiga :-) Anšoovisest ei saa aga minagi üle ega ümber, selleta oleks salat minu jaoks puudulik.
    Elagu Caesar!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures sul on tuline õigus, Liina. Caesar on arvatavasti see komponent menüüs, mida tellides tahaks kvaliteedis kindel olla, aga ometi juhtub lõpuks nii, et enamasti valmistab ta just suurima pettumuse. Ma ei tea, miks nad kõiksuguseid erinevaid kanasalateid Caesariks just ristida üritavad? Kas tõesti valesti Caesariks nimetatud salat müüb paremini kui mõni muu nimetusega kanasalat? Ei tahaks väga uskuda, sest teist korda üks vähegi teadlik ja nõudlik klient sellist jama ju ei telliks..
      Aga sellegipoolest, elagu Caesar, olgu ta siis munakollastest või Hellmannsist! :D
      Aga

      Kustuta
  2. Mmm, kodune Caesar paneb neelud käima!
    Piinlik tunnistada, kuid sain hiljuti selle salati halvima versiooni osaliseks kohvikus "Komeet", kus oleksin eeldanud kordi paremat kvaliteeti ning orginaalilähedust. Ja seetõttu ei julge kunagi väljas süües seda tellida, sest kräppi eest maksta pole mõtet :) Nii ei jäägi muud üle, kui asuda ise krutoone lõikuma! Homme siis rooma salati jahile...
    Kadri

    VastaKustuta
  3. Kusjuures Sinu kirjeldatud vale salatit sain ma enda pettumuseks süüa Komeedis.. Päris pläss lugu.

    VastaKustuta
  4. Tere Elis,

    Retsept tundub väga tore olevat! Aga kas oleks võimalik täpsustada majoneesi kogust? Purk ei ütle just palju...

    Aitäh!
    Triin

    VastaKustuta
  5. Triin, minu mäletamist mööda oli Hellmannsi majoneesi purk 420ml-ne.

    VastaKustuta
  6. Sai täna lõunaks järgi proovitud ja oleme tulemusega rahul.
    Ants ütles kiites, et pikantsem kui varemalt.

    VastaKustuta